Keskerakond seadustaks rahvaalgatuse

„Meie eesmärk on luua kodanikele võimalus algatada seaduseelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest algatuses," rääkis põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal. „Ühtlasi loodame rahvaalgatuse seadustamisega leevendada rahva seas poliitikatüdimust ning elavdada kodanikuühiskonna tegevust."

Toobali kinnitusel leidis rahvaalgatuse seadustamise idee laialdast toetust ka Rahvakogus. „Rahvaalgatuslike ettepanekute kommentaarides on tajutav inimeste soov osaleda senisest rohkem valimiste vahelisel ajal riigi poliitika kujundamisel. Nüüd teeb Keskerakond otsa lahti ja pakub sellise võimaluse välja."

Toobal selgitas, et rahvaalgatuse korras esitatav seaduseelnõu peab õigustehniliselt vastama samasugustele nõuetele kui Riigikogu menetlusse esitatavad seaduseelnõud. Rahvaalgatusliku eelnõu vormilise külje kontrolli teostab, nagu ka muudel juhtudel, Riigikogu juhatus. Kontroll toimub enne toetusallkirjade kogumist. Puudustega eelnõu tagastab Riigikogu juhatus esitajale. Samuti kontrollib Riigikogu juhatus, et eelnõu oleks esitanud hääleõiguslik Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Ka 1920. aasta põhiseaduse järgi oli võimalik 25000 hääleõiguslikul kodanikul esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras seaduseelnõu, märkis Toobal.

Lisatud EELNÕU tekst, vt allpool.

EELNÕU

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUS RAHVAALGATUSE VÕIMALDAMISEKS

§ 1. Eesti Vabariigi põhiseaduses (RT 1992, 26, 349; 27.04.2011, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) rahvaalgatusega."

2) paragrahvi 103 esimest lõiku täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rahvaalgatuse korras vähemalt 25000 hääleõiguslikul kodanikul."

3) paragrahvi 104 teist lõiku täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) rahvaalgatuse seadus."

4) paragrahv 106 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna ja rahvaalgatuse korras algatada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvahääletusele ei saa panna rahvaalgatuse korras algatatud seaduseelnõu.

Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. Rahvaalgatuse korra sätestab rahvaalgatuse seadus."

5) paragrahvi 131 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei saa rahvaalgatuse korras algatada seaduseelnõusid."

§ 2. Seadus jõustub üks aasta pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu esimees Ene Ergma

Tallinn, „....." „..........................................." 2013.a.

Algatavad:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed
12. märts 2013.a.

Jaga |