Saksa-Poola ekspertarvamus

25. jaanuar 2006


2. novembrist 2004

Helle Kalda toob siinkohal ära väljavõtted ekspertarvamusest nõuete kohta, mida Saksamaal esitatakse Poola vastu seoses Teise maailmasõjaga. Millegipärast nende erakondade parlamendisaadikud, kes tahavad, et Eesti kompenseeriks baltisaksa ümberasujatele nende juba varem kompenseeritud varad veel kord, sellest rahvusvahelise õiguse põhjal koostatud dokumendist huvitatud ei ole.
17. jaanuari põhiseaduskomisjoni istungil jäid baltisakslaste nõudeid õigustavale ja seega Eesti riigile rahalisi kohustusi võtvale seisukohale komisjoni esimees Urmas Reinsalu ja Sven Sester Res Publicast, Mait Klaassen, Urmo Kööbi ja Kristiina Ojuland Reformierakonnast ning Andres Herkel Isamaaliidust.
Eesti tänaste kodanike huvide eest olid väljas keskerakondlased Evelyn Sepp ja Ain Seppik, sotsiaaldemokraat Jarno Laur ja rahvaliitlane Janno Reiljan.
Nagu näha, ei lähe piir koalitsiooni ja opositsiooni vahelt. Parlamendisaalis võib hääletus kujuneda hoopis määramatuks, sest ka avalikult baltisakslasi toetavate erakondade saadikute hulgas on inimesi, kes on isiklikult osalenud kohtuprotsessides ümberasujate seadusvastaste varanõuete vastu.

Ekspertarvamuse on koostanud Saksa Liitvabariigi ja Poola Vabariigi valitsuse ülesandel prof dr Jan Barcz (Varssavi Majandusülikooli Euroopa õiguse kateedri juhataja) ja prof dr Jochen A. Frowein (Heidelbergi Max Plancki nimelise välismaa avaliku õiguse ja rahvusvahelise õiguse instituudi emeriitdirektor). Dokumendi originaalkeel on saksa keel. Siin avaldatava tõlke on koostanud Riigikogu tõlkebüroo.

Väljavõtteid ekspertarvamusest

Mõlemad eksperdid said järgmise ülesande ehk mandaadi. Nad pidid uurima:
a) kas on olemas Teist maailmasõda puudutavaid juriidilisi nõudeid, mis võiksid seada küsimuse alla konsensusliku seisukoha, et „tänapäeval ei tohiks olla enam mingit ruumi restitutsiooninõuete saamiseks Saksamaalt" (nagu ütlesid liidukantsler ja president Kwasniewski* 1. augustil 2004. aastal Varssavis), ja millised need võiksid olla;
b) milliseid õiguslikke vahendeid võiks rakendada, et põhjendatud nõudeid kaitsta, ja kui suured võiksid olla eduväljavaated.
Peale selle pidid nad uurima, „milliste õigusaktide või deklaratsioonidega saaks mõlema valitsuse ühist seisukohta esitada kohtuprotsesside puhul riikide või ka Euroopa kohtutes".
Need ülesanded on otse seotud liidukantsler G. Schröderi kõnega Varssavi ülestõusu 60. aastapäeva puhul, mille ta pidas 1. augustil 2004. aastal.
„Meie, sakslased, teame väga hästi, kes alustas sõda ja kes olid selle esimesed ohvrid. Seepärast ei tohiks tänapäeval olla enam mingit ruumi restitutsiooninõuete, mis ajaloo pea peale keeravad, saamiseks Saksamaalt. Teise maailmasõjaga seotud varaküsimused ei ole meie maade valitsustele Saksamaa-Poola suhetes enam mingiks arutlusteemaks. Liitvabariigi valitsus ega ka ükski teine tõsiselt võetav poliitiline jõud Saksamaal ei toeta individuaalseid nõudeid, kui neid siiski peaks esitatama. Selle seisukoha esitab Liitvabariigi valitsus ka kõigile rahvusvahelistele kohtutele."
- - -
Mandaadis kasutatakse formuleeringut „restitutsiooninõuded", mis pärineb liidukantsleri Varssavis 1. augustil 2004. aastal peetud kõnest. Selles kõnes järgneb eespool juba sõna-sõnalt tsiteeritud lausele, mille järgi tänapäeval ei saa olla enam mingit ruumi restitutsiooninõuete saamiseks Saksamaalt, lause: „Teise maailmasõjaga seotud varaküsimused ei ole meie maade valitsustele Saksamaa-Poola suhetes enam mingiks arutlusteemaks." Sellest on selgesti näha, et mõistet „restitutsiooninõuded" mõistetakse käesolevas seoses laialt ja see hõlmab ka kompensatsiooninõuded.
Poola peaministri visiidi ajal Saksamaale pidasid mõlemad valitsusjuhid Berliinis 27. septembril 2004. aastal ühise pressikonverentsi. Liidukantsler rääkis seal korduvalt, et kõigil nõuetel, mis Saksamaa kodakondsusega isikud esitavad Poola vastu seoses väljaajamisega ja võõrandamistega, ei ole juriidilist alust. Peale selle on Poola pool selgesti deklareerinud, et reparatsioonide küsimus on lõpetatud.

* Poola uue presidendi Lech Kaszynski samalaadsest seisukohast antud asja kohta vt 9. novembri 2005. a Kesknädal, Urmi Reinde „Missugune meie tipp-poliitik seisaks Eesti eest?"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)