Tagastamise vastased ei pruugi tingimata olla Esti kodanike huvide kaitsjad. Nad on seda vaid siis, kui pooldavad tagastamisele mittekuuuluva vara jätmist riigile ja omavalitsustele sotsiaalseks otstarbeks. Kui nad pooldavad varade erastamist soodushinnaga nende nõukogudeaegsetele kasutajatele, siis seisavad nad eelkõige Venemaa kodanike ja NLKP nomenklatuuri huvide eest. Omandireformi esimene faas näitas meile, kes olid parempoolsed ja rahvuslased tegelikult - Stolõpini suur-vene kolonialistlike unistuste täideviijad. Omandireformi lõppfaas näitab meile, kes on vasakpoolsed, internatsionalistid ja maarahva kaitsjad tegelikult.

Keegi võiks sellele Helle Kaldale rahustava süsti teha. Tema viha Eesti kodanikest sakslaste, meiega sajandeid koos elanud kaasmaalaste vastu on võtnud hirmuäratavalt maniakaalsed mõõtmed. Isiklikult mind näiteks häirib tunduvalt rohkem see, et ligi pool Harjumaast ja Virumaast kuulub venelastele, mitte see näpuotsatäis, mida sakslastel täielik õigus tagasi on saada.

Oi, kullapaid eelkommentaatorid Jaan Sotter ja GR. Tõenäoliselt tuleks sedapuhku küll Teil enestel natuke pingutada, ennast harida ja asjaga kurssi viia! Pr Helle Kaldale võiks siinkohal aga küll asjatundlikuse eest lugupidava komplimendi teha! Minul ei ole küll kahjuks olnud võimalik osundatud Saksa ja Poola vahelist eksperthinnangut rohkem lugeda kui see siin ajalehes äratoodud lõik. Kuid ma olen uurinud ajalugu ning õppinud õigusteadust ja näinud oma silmaga kuidas on keerelnud väidetaval omandi tagastamisel Omandireformi aparaadi rattad siin Eestis. (Võin kihla vedada, et aset leidnud õiguslik nihhilism võtaks lähemal tutvumisel kaameks iga Eesti Wabariigi aegse kui Lääne Euroopa õigusruumis töötama harjunud õigusteadlase) Poola Saksa ekspertarvamus on tõenäoliselt välja toonud sama ajalooliselt ning õiguslikult põhjendatud, ümberlükkamatu tõe, et kõik need Saksamaale ümberasunud isikul andsid ümberasumisel oma omandiõiguse sellele varale üle ja loobusid nõudeõigusest sellele varale Saksamaa kasuks. Kõik võimalikud ja võimatud kohustused ning nõuded selle vara osas saavad kuuluda lahendamisele ainult Saksamaal. Päritolumaadel ja päritolumaade vastu ei saa nendel enam peale fantaasia valdkonda kuuluvate põhjendamata ja teostumatute nõuete midagi olla. Ja kui on, siis on see vastuolus nii päritolumaa kui saksa kui rahvusvahelise õigusega. Olematule omandiõigusele lisandub veel hääbunud objektsus ning juriidilise mõiste "Igamine" toime Kauaaegse pideva valdamise läbi on tekkinud uus omand! Võib-olla tõenäoline , et erinevalt Teist olen mina isiklikult huvitatud , et Eestis toimiks Euroopalikus mõistes õigusriik ja valitseks seaduslikus.

Eesti riik peab tagastama.Las varanduste tahtjad pöörduvad okupantide -Saksamaa ja Venemaa poole,kes maailmavalitsemise soovi tõttu selle supi kokku keetsid.

Kulla Jorch! Olen asjaga niipalju kursis, et tean, kes elasid küüditatute, mahalastute ja põgenike endistes korterites ja kuidas nõukogude ajal korterivaldajaks saadi. Tean millise riigi kodanikele kuulusid Lasnamäe, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe kinnisvarad enne sõda ja sedagi millise riigi kodanikud on selle kinnisvara õnnelikud erastajad täna. Olen piisavalt haritud, et teha vahet teoreetilisel vaidlusel õiguslike põhimõtete pärast ja kadakaskste ning pajuvenelaste omavahelisel kaklusel eesti rahvale kuuluva vara pärast.

Kõigepealt tahaks teada, millistest sakslastest on juttu artiklis. Kas nendest sakslastest, Saksa kodanikest, kes elasid Saksamaal ja kelle maad Ida-Saksamaal kingiti Poolale 1945 kompensatsiooniks venelaste poolt okupeeritud Ida-Poola eest? Või sakslastest, kes elasid Poolas 1939 piirides ja olid Poola kodanikud? Ma arvan, et arvan, et jutt on Saksamaa sakslastest, kelle kodumaa Ida-Saksamaa alad Sileesia, Pommeri, Neumarki, Danzigi ja Ida-Preisimaa lõunaosa Poola okupeeris. Sellisel juhul meenutaks Helle Kaldale, et paralleel Eestiga on kohatu.

Me elame avatud maailmas ja nagu meie võrdleme end Poola ja Saksaga, nii võrdlevad paljud end meiega. Euroopas on üks paik, mis kõlalise sarnasuse ja sotsialistliku lähimineviku tõttu Balikumiga tihti segi aetakse - Balkan. Seal toimusid küüditamised, massimõrvad, põgenemised ja võõraste kodude hõivamised üsna hiljuti. Ütlesin juba 1993-l ja kordan praegu, et Eesti omandireformi korterite ja maade erastamise osa annab Balkani igat liiki ümberrahvastajatele ja etnilistele puhastajatele õõvastavalt ahvatlevat eeskuju. Tagastamine võib ehk akadeemilise õigusteaduse järgi olla ebakorrektne, kuid võõraste kodude hõivamisele ta kedagi küll ei innusta.

25.jaanuaril 2006. võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee vastu deklaratsiooni kommunismi kuritegelikkusest sarnastades seda natsistlike kuritegudega! Siitpeale tuleb tõlgendada igasugust kelle tahes tõendamata süüdistamist (loe. labast sõimamist)venemaa kodanikeks või NLKP liikmeks või lihtsalt endiseks kommariks, isikuvastase kuriteona (sarnaselt olukorrale mida toob kaasa ükskõik kelle tõendamata, natsiks nimetamine (sõimamine) saksamaal). Juba jälle loen ma siin ühe, ilmselt siis järjekordse "suure targa" ja kõikketeadja, kellegi Jaan Sotteri kommentaarist, et."Kui nad pooldavad järelümberasujate varade erastamist soodushinnaga nende nõukogudeaegsetele kasutajatele, siis seisavad nad eelkõige Venemaa kodanike ja NLKP nomenklatuuri huvide eest." Vaadake, selline, eestis laialt levinud laimamisvabadus on Euroopa Liidus: a)seadusega keelatud! B)väga halb toon! Minu põlis-eestlastest vanemad sattusid elama ja elavad just ühes sellises Saksamaale ümberasujale kunagi kuulunud ja kohtu poolt täielikult seadusevastaselt tagastatuks tunnistatud majas ja keegi minu eellastest pole kunagi isegi mitte oktoobrilaps olnud! Rääkimata pioneerlusest, komsomolist või parteist! Nende naabriks on represseeritud, Siberisse küüditatud, sealt tagasi tulnud ja rehabiliteeritud pereema. Valdavalt kõik maja vanemad elanikud on omal ajal, so. Teise maailmasõja ajal, ametlikult sõjapõgenikeks tunnistatud lapsed. Aga niisugused isehakanud suured, targad "õiglased-ajalootundjad" nagu eelkommenteeriad(J.S)"teavad" ja räuskavad mõnuga ning aina valjemini ja aina rohkem oma tarkust ise imetledes ,et tegemist on endiste venelaste, kommunistide ja NKVD-lastega. Ja loomulikult ei muretse nad selles räuskavas eneseimetluses mitte põrmugi selle pärast, kuidas mõjub nende kontrollimatu plära ja häbematud süüdistused nendele inimestele keda see aeg ja sündmused otseselt puudutavad. Sellele tuleks teha lõpp. Igal asjal on piirid. Ka eestlaste moraalil, ausate inimeste sellektsioonil mingi eesti omandireformi tunnuste järgi! Ja kui sellised lauslaimajad ei suuda oma suud ise kontrollida, ning oma kontrollimatut laimu häbeneda tuleks hakata neid lihtsalt vastutusele võtma. Käitugeim siis Eurooplastena. Johtugeim Euroopa Inimõigustest tulenevast iga kodaniku õigusest eraelule, väärikusele ning süütuse presumptsioonist. Mis puutub aga nendele saksamaale ümberasunud isikutele nende varade tagastamist, siis Saksamaa olusid natuke tundva inimesena ma küll ei usu, et Saksamaa avalik arvamus siin kuidagi teisiti suhtuda võiks kui nende paljuräägitud Lääne-Poola alade puhul!

Villele. Rahu, ainult rahu. Te elate siis vist ühes kehvemat sorti majas, mida nomenklatura ei tahtnud. Tavaline sundüürnik, nagu minagi mõne aja eest. Kui teie maja ei oleks tagastatud, siis oleksite saanud erastada oma kehva korteri, mitmeid kordi odavama, kui juhtivad seltsimehed. Teile ei eraldatud paremat korterit, sest et Te polnud isegi oktoobrilaps olnud ja sellepärast, et Teie vanemad olid need, kes nad olid. Paljud eestlased ei tohtinud pärast Siberist naasmist üldse linnadesse tagasi tulla ja seetõttu puudus neil ka omandireformi ajal võimalus kallist linnakorterit erastada. Kas Te peate seda õiglaseks? Ülemnõukogu pidas, Riigikogu peab, aga mina ei pea. Sundüürnikuks jäämine on suur õnnetus, kuid sõjapõgeniku saatusega pole see võrreldav. Ja lõpetuseks: minu tsitaadis, mille Te ära tõite, on sõna "eelkõige" mitte "ainult". Seega solvusite ja vihastasite asjata.

Palun.Kas keegi oskab öelda kas ja kuidas oleks võimalik lugeda selle Saksa-Poola ekspertarvamuse tervikteksti?

Terviktekst on arvatavasti Riigikogu Keskfraktsiooni käsutuses, sest keegi teine pole huvitatud selle alikustamisest. Seda saab keskfraktsioonist küsida telefoniga või üürnike liidu esimehelt Helle Kaldalt otse, kes on siin seda teksti lühidalt tsiteerinud.

eelmises kommentaaris p.o "avalikustamisest".

www.europa-web.de/europa/03euinf/04AUS_BU/depoansp.htm

Gutachten zu Ansprüchen aus Deutschland gegen Polen in Zusammenhang mit dem Zweiten Weltkrieg wrstattet im auftrag der Regierungen der Bundesrepublik deutschland und der republic Polen

Ida-Saksammal ei toimunud sellist lausnatsionaliseerimist nagu siin. Omanikke sunniti sundüüride ja kõrgete maksudega ise oma vara võõrandama. Osaliselt rakendati seda meetodit ka Eestis 1940-41 ja pärast sõdagi. Saksamaal on sellise sunni mõjul "vabatahtlikult" kinnisvara kaotanutel õigus kompensatsioonile. Eestis mitte. Saksamaalt vaadatuna on ka Eesti praegune sundüüripoliitika omanike suhtes repressiivne. Kuid samal ajal on sakslastele arusaamatu ka meie riigi ükskõiksus sundüürnike murede suhtes. Eesti Sotsiaaldemokraatide kunagine roll probleemi ühe autorina ja praegune vaikimine ei mahu aga sakslastele üldse pähe. Ja veel; rikas Saksamaa on elamumajanduse tarbeks osanud kasutada miljardeid Euroopa Liidu raha. Tõesti, sakslastelt on, mida õppida.