Arvamussaated televisioonis ja raadios ehk üks ümmargune jutt

 Peagi lahkus ka Neeme Brus ja minu tegevus selles saates „ununes“ ühe suve jooksul. Mis sellest saatest on tänaseks alles või üle jäänud, võivad kannatlikud kuulajad praegugi jälgida. Usutavasti pole neid väga palju.

Lõputu ülekordamine

Veidi sama lugu on ka Raadio 2 saatega „Olukorrast riigis“, kus samuti esineb üsna ebamääraselt ametlikke seisukohti ja väljaannetes ilmunu ülekordamist. Vast ainult Ahto Lobjakas on sinna toonud veidi värskust. Kuku raadio „Keskpäevatund“ on tänu rohkem sõltumatuile osalejaile säilitanud teatava kriitilise ajakirjanduse vaimu.

Kalle Muuli ja Anvar Samosti tund Kuku raadios aga esindab selgelt üht maailmavaadet ja Riigikogu liikme suu läbi ka oma erakonna hoiakuid. Või tegeleb Muuli oma mingite subjektiivsete mõtete kirgliku esitamisega, mispeale Samost tavaliselt vaid ohkab. Mida see kõik lisab uut Eesti ajakirjanduspilti, jääb mulle arusaamatuks.

Nn arvamussaateid on ka ETV-s ja teatud kujul kommertskanaleis. „Foorum“ ja „Vabariigi kodanikud“ on kuulutatud ETV lipulaevadeks. Kui „Foorumi“ formaat eeldab teatavat poliitilist tasakaalustatust, siis „Vabariigi kodanikud“ on üha rohkem muutunud laisavõitu heietamiseks teemadel, mis sageli ei ole üldse aktuaalsed ega paku enamikule vaatajaist erilist huvi. Eksperdid valitakse teatavast seltskonnast, püüdes vältida just vastandlikku maailmavaadet või poliitilisi alternatiive esindavaid inimesi, eelkõige muidugi Keskerakonnaga või uute parlamendierakondadega seotuid või samasugust mõtteviisi esindavaid, ka erakondadesse mitte kuuluvaid inimesi kas Tallinna Ülikoolist või Tehnikaülikoolist, kus tegutsevad instituudid, milles on päris palju noori, sõltumatult mõtlevaid teadureid.

Puudub toimetuse enda positsioon

Tänaste arvamussaadete põhiosa (va. TTV) tegeleb väljaannete esindajate kaudse reklaamiga oma ajalehele või kanalile, selles avaldatud agendale. Võib-olla on tõesti vaja korrata nädalauudiseid üle, ehkki neid on 6–7 päeva juba nämmutatud. Tegelikult on elektrooniliste kanalite arvamussaated muutunud üha rohkem sarnasteks päevalehtede arvamuskülgedega, kus, eriti Postimehes, prevaleerib lohisev heietus ja soov igati nn. peavooluagendat üle korrata.

Eesti Päevalehes on vahel ka teravamaid lugusid ning poliitilise tasakaalustatusega paistab rohkem silma Õhtuleht.

Jätkuvalt tegeldakse mingite nädala liiklusõnnetuste või NATO teisejärguliste teemade ülerääkimisega, nii et ma ei kuule ega mõista, mis on ikkagi vastava toimetuse positsioon või mida sellise konsensusliku elupildi esitamisega tahetakse saavutada. Rääkimata valitsusliikmete ja ametnike „seisukohavõttudest“ ning nende ülerääkimisest.

Eriti piinlik on see praegu, kui on selge, missugusesse moraalsesse ummikusse on tänaseks jõudnud meie riigivõim. Tegelikult peegeldab meie peavoolumeedia olukord just sedasama ühiskondliku mõtte ja riigijuhtimise hoogsat paigaltammumist, kus kardetakse kui tuld igasuguseid alternatiivseid seisukohti ja konkreetset kriitikat selle olukorra jätkumise puhul.

Sisukad saated TTV-s

Üksikuid erandeid peavoolumeedias muidugi on, aga need upuvad muusse sõnamulinasse ning neis kirjutistes tõstatatud teemasid ega ideid edasi ei kommmenteerita ega nende üle ei vaielda. Ent see oleks nagu tehtud „linnukeseks“ sõnavabaduse jätkumise aruandesse. Isegi Eesti inimarengu aruandest ja muudest akadeemilistest tekstidest minnakse lihtsalt mööda, sest need ei sobi sellesse konteksti, mida peavoolumeedia esitab.

Objektiivsus ja olukorra aus kriitika ei sobi sellesse stagneeruvasse „heaoluühiskonda“, mida meile ajaleheveergudelt, eetrist ja ekraanilt esitatakse. Usutavasti oleks ausam, kui enamik neid saateid sellisel kujul lõpetataks ja otsitaks „seksikamat“ formaati.

Tallinna TV on seni pakkunud mõnda seda tüüpi saadet – „Vaba mõtte klubi“, „Meedia keskpunkt“ ja „Rahvaadvokaat“.

Esimene on kujunenud programmi hittsaateks just seal esitatava vaba arvamuse ja vastandlike seisukohtade tõttu. Samuti esinejate valiku laia diapasooni tõttu. Julgen arvata, et seda saadet vaatab praegu sama palju inimesi kui ETV arvamussaateid. Vaatajad ootavad, nagu värsket õhku meie seisakusse jõudnud ühiskonnale, lahtiütlemist stereotüüpidest ja ametlikule võimule kaasaümisemisest.

„Meedia keskpunkt“ on olnud terav vastukaal peavoolumeedia lugudele ja legendidele, kuid ise selles saates osalejana pole mul sobiv hakata siin seda pikemalt analüüsima. Piisavalt tehakse seda näiteks Kesknädala kommentaariumis.

Positiivselt paistis silma ka Andra Veidemanni „Rahvaadvokaat“, kus esinesid eksperdid, kes üliharva satuvad näiteks ETV eetrisse. See on siis eelkõige saatejuhi autorisaade.

Nii et kui terane vaataja ise otsib, leiab ta tera siit, teise sealt, ka praegustelt kanalitelt mõndagi, millega kaasa minna, kaasa mõelda või isegi samastuda.

 [fotoallkiri] Tallinna teletorn – 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati objekt. Laulva revolutsiooni aastail sai sellest vabaduse ja eriti sõnavabaduse sümbol. Tänaseks on pildil olev vana teletorn uhkelt renoveeritud ja avatud külastajatele. www.teletorn.ee

MART UMMELAS, TTV toimetaja

Jaga |