Õhukese riigi hapud viljad

Kes seda saadet nägid, mõistavad väga selgelt, millest räägin. Eesti riigi sisejulgeolek sai tol õhtul suure hoobi. Raske on sisendada inimestesse turvatunnet, kui reaalsuses suudetakse nelja minutiga hävitada kogu maakonna kaitsevõimekus ning selle taastamiseks kulub üle 12 tunni. Ma parem ei hakkagi oletama, kuipalju kordi inetumalt oleks võinud toosama õhtu lõppeda sealsetele politseinikele ning abita jäetud elanikele.

Endisest poliitikust suhtekorraldaja Ott Lumi kahtles teemat kommenteerides, kas politsei sellist abitust on mõistlik üksikjuhtumi näol eksponeerida avalikus meedias. Julgen väita, et on küll! Iga eestlane peab teadma, millega ta riskib koduuksest välja astudes. Olgu tegemist halva juhuse või igapäevase probleemiga - igal juhul tõi see Viljandi juhtum siseturvalisuse kitsaskohad kindlasti välja.

Vaatan videolõiku veel ning kuulen, kuidas inimesed politseilt nõutult küsivad: miks te ei tee midagi? Mõeldes seejuures turvalisusele meie riigis, võtab see ikka seest õõnsaks küll. Paneb mõtlema, kas tasub igas linnas oma jalga peale hilisööd välja tõsta. Soovitan siinkohal EMT konkursi „Äppmiljonär" raames välja töötada idee, mis näitaks, mitu patrulli kusagil maakonnas just sel päeval tööl on, et inimesed saaksid oma käike korrigeerida vastavalt kujunenud olukorrale.

Kuidas oleme jõudnud olukorrani, kus ametikohad politseis on täitmata (4323 kohast 316 täitmata!) ja riigi reaalne võimekus kaitsta inimesi on alla taluvuspiiri? Need on õhukese riigi hapud viljad. Iga „maksuvaba" reede õhendab meie riiki ja sellega seonduvaid avalikke teenuseid, mida inimene igapäevaseks eluks vajab. 1 protsent tulumaksu langetamist toob iga inimese kukrusse keskmiselt 7 eurot lisaraha kuus.

Ei tasu olla kriitilised tänase võimu suhtes, kui me ise oleme valinud endale õhukese riigi. Ehk mingegi siis ja ostke endale selle lisaraha eest turvalisust ja kiirabi ning kustutage õnnetuse korral ise oma naabri maja! Iga euro, mis riigil jääb maksutuludest saamata, jätab väga sügava vao inimeste igapäevaellu.

Kui oled kriitiline, siis ole konstruktiivne. Süüdistada ja kurta oskame kõik, aga reaalseid lahendusi pakkuda suudavad vähesed. Soovitan siis siseminister Ken-Marti Vaheril vaadata peeglisse ja küsida: kas tema ja ta eelkäijad on teinud enda poolt kõik, et politseinike elu Eestis paremaks muuta? Minu arvates mitte! Politseinike arv on vähenenud - kes soovikski pisut üle 600-eurose kuupalga eest riskida iga päev oma eluga? Palku kärbiti politseinikel 2009. aastal ning suurem osa kaotas oma sissetulekutest üle paarikümne protsendi. Tänane valitsus ega ministrivahetus pole sisejulgeoleku olukorda parandanud.

Ah õige, lubasin olla konstruktiivne. Kerin nüüd korra ette 2013. aasta riigieelarve eelnõu. Siseministeeriumile eraldatav raha väheneb, võrreldes 2012. aastaga, üle 12 miljoni euro jagu. Samal ajal Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi rahastatus suureneb 33 miljoni euro võrra.

Vähesed NATO liikmesriigid on majanduslanguse järgselt suutnud hoida oma kaitsekulutused 2 protsendini SKT-st. Miks siis meie õhuke riik seda teeb? Soomukeid ja miinipildujaid on 24. veebruari paraadil küll tore vaadata, aga sellega Viljandi „pronksiööd" laiali ei aja!

Fakt jääb faktiks. Ükski teine valdkond ei tohi saada lisaraha meie sisejulgeoleku arvelt. Lisaraha politsei ja päästeteenistuse võimekuse tõstmiseks on meie eelarves olemas. See tuleb sealt lihtsalt üles leida.

Soovitan inimestel hoolikalt mõelda, enne kui jälle minnakse valima õhukese riigi teed, kus 7 eurot Sinule tähendab 60 miljoni eurost miinust meie riigile. Kui inimene on hädas, siis abi saab pakkuda vaid ühiselt rahastatud avalike teenustega. Maksuvabad reeded siin ei aita!

KESKMÕTE: Politseinike arv on vähenenud, ja kes soovikski pisut üle 600-eurose kuupalga eest riskida iga päev oma eluga?

TÕNIS MÖLDER, Keskerakonna noortekogu peasekretär

Jaga |