Alasti alatus

Alatuse uus laine

Peagi pärast vabariigi aastapäeva võisime näha Tallinna linnavalitsuse ees jalgrattal tiirutamas tuntud rohelist Marek Strandbergi, möödujatele võrdlemas Tallinna linnapead inimsusevastastes kuritegudes süüdistatava Egiptuse diktaatori Mubarakiga, mistõttu riik peaks Savisaare Tallinna meeri kohalt jõuga kõrvaldama. Otse loomulikult sattus kogemata kohal olema ka Kanal2, kes kogu etenduse samal õhtul eetrisse edastas. Kuigi Strandbergi etteaste vaevu küündis kehva vodevillinäitleja tasemeni, võib kindel olla, et lavastajatelt saadud tasu oli tal ikka varumängija-vääriline. Vaevalt et küll sama suur kui Tšetšeenia rublatehinguga taskupistetu, kuid Riigikogust väljalangemise järel abiks ikka.

Järjekordses ''Ärapanijas'' saime näha ja kuulda, kuidas saatejuhid ilkusid jalaluu murdnud Edgar Savisaare üle sedalaadi jutuga: polevat ime, et jala murdis nii vana mees, kes sama rasvane kui rasvatihased, keda ta söötma läks, jne jne. Juttu jätkus kauemaks ja lõbu oli laialt. Tõeline tänapäeva Eesti huumori kõrgtase - inimeste mõnitamine! On tõeliselt kahju, et sellises palaganis osaleb nii kõrge intellektiga mees nagu Mart Juur. Kas tõesti kompenseerib selle eest saadav tasu intelligentsete saatevaatajate kaotuse?

Et mõista IRL-i fraktsiooni esindaja Juku-Kalle Raidi tänaseid vägitegusid Riigikogus, heidame pilgu minevikku. 2001. aastal avaldas ta oma ajalehes KesKus kirjutise ''Eesti presidendiks valiti Lenini orden'', kus on kirjas: „Arnold Rüütel ei jäta Eesti ajalukku suuremat jälge kui seinalt allavalguv tatilärakas." Kui toona esitasin Avaliku Sõna Nõukogule kaebuse auväärse inimese - Vabariigi Presidendi - suhtes mõnitava sõnakasutuse kohta, sain peale mitmekordset nõudmist vastuse: „Sõnakasutus riigipea suhtes kriitilise hoiaku väljendamisel on pigem maitseküsimus, mille üle otsustamine ei kuulu üldjuhul ASN-i pädevusse'' (allkirjaks: Urmas Loit, Esimees). Ühesõnaga, tuult tiibadesse, Juku-Kalle!

Täna esindabki seesama maitsekas mees meid Riigikogus, ilukõneleb moraalist ja eetikast ning kultuuri hindava kaunishingena loob kultuuriseltse kord Komis, kord Udmurtias. Mullu septembrikuus uhkeldas J. K. Raid Facebookis sellega, kuidas ta lennul Armeeniasse (ega's jälle kultuuri viima?) sõimas Air Balticu stjuuardesse kuradi idikateks, ning lõpetuseks räuskas: ''Ime muna, Air Baltic!'' Annaks jumal, et keegi kaasreisijatest ei taibanuks, et mees, kelle sõnavara ilmestab harimatuse tüse roppus, on Eesti riigi esindaja, Riigikogu liige. Vaju või häbist maa alla!

Nüüd hiilgab J. K. Raid Venemaa inimõiguste eestvõitleja rollis, kogudes Riigikogus allkirju Venemaal õigeusu kirikus lällanud punkansambli Pussy Riot (inglis- ja venekeelses slängis: V...de Mäss) toetuseks ning olles korraldanud Von Krahli teatris protestiks punkansamblite kontserdi, kus viibisid ka meie president ja kultuuriminister. Ei tea küll, miks? Kas taaskord on lugu Raidi eneseeksponeerimisega või loodetakse kaudselt vene kaardi mängu toomisega koguda valitsuskoalitsioonile lisapunkte? Venemaal toimuv läheb ikka nii südamesse, et võimaldab unustada töötud ning 63 tuhat nälgivat last ja vaevu hinges püsivat pensionäri oma kodumaal. Oma kaasriigikogulasi oinasteks ja molutajateks sõimaval mõttehiiglasel arenguruumi veel on. Priima idee oleks korraldada meie Toomkiriku altaril mingi pundi (näiteks nimega: Falloste Mäss) roppustega pikitud läll teemal „Savisaar tuleb linnapea kohalt kangutada". Võib kindel olla, et meedia supertähelepanu ning paljude valitsuskoalitsiooni esindajate toetus ja kohalolek on garanteeritud.

Viimastel nädalatel pole Eestis olnud tähtsamat probleemi, kui mõne inimese lahkumine Keskerakonnast (KE). Kui IRL-ist lahkus vene kriminaalidele elamislubade müügi skandaali ilmsikstuleku järel 60 inimest, polnud sellest kui lihtsalt amoraalsest tegevusest suuremat juttu, kuid KE-st lahkuda soovijate puhul sattus Eesti meedia paugupealt otsekui afektiseisundisse. Kanal2 korraldas KE juhatuse koosoleku ajal invasiooni erakonna uksetagusele, kus noored reporterid tunglesid karjakaupa uudistejahil, et suurte telelõvide eest mahlakamaid palukesi noppida. KE-st lahkuda soovijatest said ajakirjanduse toel üleöö meie aja kangelased ja meedia paipoisid. Aarne Rannamäe saatejuhina lausa kutsus inimesi erakonnast lahkuma. „Kahekõne" saatejuht Priit Kuusk diagnoosis Tallinna linnapea ''hullunuks" ja "ebaadekvaatseks". Tandem Muuli-Samost esines oma ammutuntud ''headuses'', pildudes solvanguid ja mürgiseid repliike KE ja tema liidri aadressil. Mihkel Raud tulistas ''Kolmeraudses'' Savisaart sõnakuulidega „debiilne", „ogar", „stalinist" ja viskas Jüri Ratasega vesteldes musta pori näkku KE liikmetele, nimetades neid ''idiootseteks''.

Kas Priit Kuusk ja Mihkel Raud on lisaks ajakirjanikuametile möödaminnes ei-tea-kust omandanud kaasinimeste diagnoosimiseks piisava psühhiaatrikvalifikatsiooni või on Eestis käimas tõsine ärapanemise alane võistlus vingeima mehe väljaselgitamiseks?

Viimased uudised on IRL-i eestseisuse liikmelt Andres Herkelilt, kes kutsub üles moodustama ühisrinnet teiste parteide ja kodanikeühenduste baasil, et ühe metslaseampsuga alla neelata kogu Tallinna linnavalitsus, kes kujutab Eestile tõsist julgeolekuriski. See on tõeline ausa mängu apoteoos!

Mihhail Kõlvarti puhul on ette võetud järjekordne katse ühe KE liikme diskrediteerimiseks. Kuna ta olevat andnud ühele Eestis paiknevale Vene kultuuridiplomaadile ühe ajalooraamatu, olevat alust arvata, et teda võidakse mingis suunas kallutama hakata ning ta võivat mõelda (NB!) hakata tegema koostööd Venemaa julgeolekuteenistustega. Alles see oli, kui Riigikogu liiget Ester Tuiksood süüdistati ühe ärimehe kallutamises 500-eurose toetuse andmiseks KE-le ja et ta mõtlevat (NB!) seda teha ka edaspidi. Tuleb välja, et meie Kapos on asunud tööle isegi USA CIA-s ja FBI-s senitundmata spetsialistid - mõtetelugejad. Tõepoolest, USA vastuluuretöötajatel on meilt veel palju õppida! Ootuspäraselt asus 14. aprilli Kuku „Keskpäevatunnis" arvamusliidrina üles astunud Marek Strandberg kaitsma Mihhail Kõlvarti kohta räpase kumu levitajaid: tegemist olevat Eesti julgeoleku pärast muret tundvate inimeste arvamusega. Lugupidamine Priit Hõbemägile, kes ainsana ütles välja: „Tegemist on mehe kottimisega."

Miks ma seda kõike kirjutan?

Aga sellepärast, et olemata ühegi partei liige, ei suuda ma enam vaikides pealt vaadata seda aastaid kestnud poriloopimist neljandikku Eesti elanikkonda esindava erakonna ja tema liikmete aadressil. Kogu see alatuse, jõhkruse, ülbuse, kõlblusetuse ja lolluse võidukäik Eestis on totaalne ja tülgastav. Kes mõelda oskab, saab aru, et jutt siin pole kaugeltki ainult ühest erakonnast ja tema liidrist, kuigi nende suhtes toime pandavas avaldub see eriti eredalt. Peaks kõnelema ka sellest, kuidas kõrgetele kohtadele tõusnud endised õpilased sõimavad oma tänaseks hallipäiseid õpetajaid punaprofessoriteks ja debiilikuteks, kellelt poliitkommentaator Samosti heakskiidul tuleks valimisõiguski ära võtta. Kuidas pensionärid on paduparempoolsete poliitikute poolt avalikult tunnistatud ühiskonna taagaks, pommiks riigieelarve küljes, valel ajal sündinuteks jne. Olgu lohutuseks seegi, et sündinud küll valel ajal, aga surra saavad vähemalt õigel ajal. Siinkohal meenuvad ühe tuntud ühiskonnategelase sõnad poole aasta taguses jutusaates: „Elame nagu kloaagis, ving tapab hinge.''

Samamoodi jätkamisel on Eestist lahkujate hulgas mitte ainult tööotsinguile suundujad, vaid ka nn emotsionaalsed põgenikud, kellele siinne alatusest ja inimvihkamisest tiine õhkkond on muutunud vastuvõtmatuks.

ANNE TUURAND, psühholoog

[esiletõsted] Priima idee oleks korraldada meie Toomkiriku altaril mingi pundi (näiteks nimega: Falloste Mäss) roppustega pikitud läll teemal „Savisaar tuleb linnapea kohalt kangutada".

Pensionärid on paduparempoolsete poliitikute poolt avalikult tunnistatud ühiskonna taagaks, pommiks riigieelarve küljes, valel ajal sündinuteks jne. Olgu lohutuseks seegi, et sündinud küll valel ajal, aga surra saavad vähemalt õigel ajal.

Pildiallkiri: SAATEJUHT: Mihkel Raud tulistas Savisaart sõnakuulidega „debiilne", „ogar", „stalinist" ja viskas Jüri Ratasega vesteldes musta pori näkku KE liikmetele, nimetades neid ''idiootseteks''. Õnneks pole Raud aga varjanud oma SDE-meelsust, mis on iseenesest aus ja sümpaatne - seega kõiki „Kolmeraudseid" tuleb vaadelda kui promo sotsidele.

Jaga |