Miks nimetame sundüürnikud eelisüürnikeks?

HEIMAR LENK,      20. veebruar 2008


26. jaanuaril tuli Kuku raadio „Keskpäevatunnis" ettepanekuga nimetada sundüürnikud eelisüürnikeks lagedale suurärimees Hans H. Luik. Ta pani pahaks, et Tallinn müüb omandireformi rataste vahele jäänud peredele kortereid turuhinnast odavamalt - aastaid kirgi kütnud teema, millest ei saa vaikida ka vabariigi suure juubeli künnisel.

Meediamagnaadi sõnu võimendas 5. veebruaril Rahvusringhäälingu majanduskommentaaris Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi. Tema kutsus Vikerraadio eetris meediakanaleid üles edaspidi sundüürnikke ainult eelisüürnikeks nimetama. „Kui ajalehes, raadios või teles tuleb jutuks sundüürnike teema, siis võiks toimetaja selle sõna maha tõmmata ning asendada sõnaga eelisüürnikud," kõlas Hundimäe soe soovitus. Liiga palju soodustusi olevat sundüürnikele tehtud. Eelisüürnik andvat täpsemini edasi teema sisu.

Raadio võimaldas vastulause

Raadiokommentaar kutsus üürnike seas esile laialdase pahameele. „Kui asjad nii jätkuvad, siis pole imestada, kui varsti mõni ajalootudeng kutsub üles küüditatuid turistideks ümber ristima," väljendas üks neist oma nördimust. Mitu sundüürnike aktivisti helistasid raadiosse, kuid seal soovitati suhelda otse Äripäevaga.

Tõsisema pöörde tõi asjasse Riigikogu liikme Marika Tuusi pöördumine Rahvusringhäälingu eetikanõuniku Tarmu Tammerki poole. Järgmisel päeval antigi Marikale Vikerraadio eetris õigus esitada üürnike õiglustunnet riivanud kommentaarile vastulause.

„On ülimalt küüniline nimetada eelisüürnikuks neid omandireformi kõige õnnetumaid ohvreid, kel tänaseni veel omaenda kodu pole ja kel ei ole ka lootust seda saada. Riigi kohus oleks aidata neid perekondi, kes omandireformi käigus jäeti ilma õigusest elamispind erastada. Kuid 18 aasta jooksul pole parempoolsed valitsused sellega nõustunud, ja nii kestab ülekohus edasi," pöördus ta kuulajate poole ja jätkas: "Euroopa Põhiseaduse Hartas on öeldud, et igale isikule tuleb hüvitada tema administratsiooni poolt tehtud kahju täies ulatuses. Tallinna linn on püüdnud seda ka teha. Et aga osa sundüürnikke on endale ise oma raha eest uue elamispinna soetanud, oleks õigusriigile kohane need kulud neile peredele hüvitada. Ütleb ju omandireformi aluste seadus, et ühtede õiguse arvelt ei tohi tekitada uut ülekohut."

Äripäev lubas vaielda

Pöördusin kohe pärast solvava kommentaari kuulmist Äripäeva poole. Peatoimetaja Meelis Mandel nõustus avaldama mu sundüürnike seisukohti kaitsva artikli. See ilmus kõrvuti Hundimäe raadiokommentaari tekstiga. Lugejale anti võimalus olla vaidluse kohtunik.

A. Hundimägi: Sundüürnikke pole mitte keegi sundinud üürpinnal elama.
H. Lenk: Vastupidi. Just see sund jääda vastu oma tahtmist sunnismaisena elama tagastatud majja, kutsuski ellu üürnike ühenduse aktivistide tuletatud sõna sundüürnik, mida varem eesti keeles pole tuntud. Kuhu pidid need tuhanded pered siis elama minema, kui omandireformi käivitudes jäid nemad, erinevalt kõigist ülejäänud riigialamaist, ilma oma senise elamispinna EVP-de eest erastamise võimalusest?
A. Hundimägi: Keskerakond on teinud kõik, et ei väheneks inimeste hulk, kes ise endaga toime ei tule. Keskerakonna käitumine sarnaneb narkokaubitsejate tegevusega, kes esialgu soodsalt noortele narkootikume pakuvad, et nii klientuuri kasvatada.
H. Lenk: Keskerakond on hoogsa munitsipaalehitusega astunud varba peale kinnisvaraärile, mis sundüürnike arvu vähenemisega kahju kannatab. Sellest ka hala, sest suur raha jääb saamata. Oleks omandireformi käigus kuulatud Keskerakonna soovitusi, poleks sundüürnikke üleüldse tekkinud ja häbiväärset üürnike sunnismaistamist poleks sündinud. Just kinnisvarafirmad koostöös pankadega on korterite hinnad kunstlikult lakke löönud ja narkokaubitsejate moel endale noort klientuuri kasvatanud ning sellega terve põlvkonna sundlaenajaid loonud. Kel soovi, nimetagu nad nüüd ümber eelislaenajaiks! Nende peale ju edaspidine äri peab püsti jääma…

Näiteks toodud lugu kinnitab veelkord, et nii sundüürnikud kui ka kõik teised, kellele meedias on liiga tehtud, peaksid proovima oma õiguse eest lõpuni seista. Seekord kogesime, et vähemalt avaliku vaidluseni võib asi jõuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (181)