![]() Sobimatutesse kohtadesse loodud tänavakunst vihastab elanikkeRISTO KASK, 02. november 2016Enamik kunstnikke on huvitatud, et nende taiestega saaksid tutvuda võimalikult paljud inimesed. Leidub neid, kelle loomingut esitlevad kunstigaleriid, kuid on ka neid, kelle loomingut (või ka „loomingut“) näeb linnaruumis. Grafiti on hästi tuntud väljendusviis, mida võib kahtlemata nimetada kunstiks ja üheks linnastumise kaasmõjuks. Üldiselt tekivad probleemid siis, kui kunsti viljeldakse võõral maal ja luba küsimata – kui grafiti on ebaseaduslik.
Euroopa suurlinnu külastanud inimesed ei ole arvatavasti üllatunud, kui tavapärane on grafiti linnapildis. Olen ka ise viimastel aastatel sattunud peale üsna mitmetele „teostele“. Üldjuhul esinevad need väga huvitavates kohtades, sealhulgas piiretel ja fassaadidel otse linnasüdametes. Tundub, justkui kasvaks tänavakunstnike aktiivsus järjest ka Eestis. Näiteks Tallinna tänavatel ringi jalutades jäävad ikka ja jälle silma joonistused bussipeatustes, alajaamade ja pumplate seintel, kommunikatsioonikappidel. Markerist ja spreivärvist ei jää puutumata piirdeaiad, pingid, sillad ja valgustuspostid. Ebaseaduslikku grafitit võib leida kõikjalt. Tänavakunstnike aktiivsus leiab kahtlemata teatud ringkondades positiivset tagasisidet ja toetust. Ent on palju inimesi, kes ei pea joonistusi linnakeskkonda ja oma kodu lähistele sobivaks. Kõige enam häirib selline tegevus loomulikult elanikke, kelle kodu lähedusse ebaseaduslik grafiti tekib. Grafiti eemaldamine maksab väga palju, tihti tuhandeid eurosid. Seega tekib põhjendatud küsimus, kuidas on õige ja mõistlik ebaseadusliku grafiti suhtes käituda. Olen vestelnud inimestega, kelle arvates peaks spreivärvide müüki alaealistele piirama. Kontrastina eksisteerib tänavakunstnikega suurepärane koostöö linnaruumi ilmestamiseks. 2015. ja 2016. aastal korraldatud puhastusaktsioonide käigus kaeti mitmel pool Tallinnas ilmetute hoonete seinad tänavakunstnike abil ilusate piltidega. Sellesarnaseid tegevusi on ette võetud mitmetes Eesti linnades. Tulemus ja tagasiside on olnud väga head. Kunstimeel on inimestel erinev, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et nägusa, läbimõeldud ja omanikuga kooskõlastatud grafitiga ollakse üldiselt rahul. Ilmetuid hooneid ja piirdeid on Eesti linnades palju. Kui rääkida elanikke kurvastavast illegaalsest grafitist, võiks rääkida ka võimalustest seda kunsti linnaruumis propageerida ja kultuursel moel edendada. Tänavakunstnike abiga võiks paljudele ilmetutele pindadele anda uue elu. Seega tekib põhjendatud küsimus: kas grafiti tuleks linnaruumist välja tõrjuda või peaks kvaliteetse grafiti teket pigem soodustama? RISTO KASK, Tallinna Nõmme linnaosa vanema asetäitja
[fotoallkiri] ENESEVÄLJENDUS: Enamik kunstnikke on huvitatud, et nende taiestega saaksid tutvuda võimalikult paljud inimesed. Leidub neid, kelle loomingut esitlevad kunstigaleriid, kuid on ka neid, kelle „loomingut“ näeb linnaruumis. Viimati muudetud: 02.11.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |