![]() Avameelselt Keskerakonna valimiskampaaniastPAAVO PETTAI, 16. märts 2011Enne kui anda hinnangut 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemustele, tahaksin kampaaniatehniliselt ja sõnumitehnoloogiliselt analüüsida ajavahemikku 2007-2011. 2007. aasta valimised lõppesid olukorras, kus Reformierakond võitis Keskerakonda 1%-ga. Selline sisuliselt võrdne seis tekkis peale kaht aastat koalitsioonis ja koos võimul olekut. Paljud arvavad tänini, et see koosseis oli Eestile kõigi aegade parim. Valitsuses olid kahe suurima erakonna esindajad, kes katsid suurima võimaliku osa ühiskonnast. Koostöö toimis hästi ja kumbki sai mõistlikul määral oma programmi realiseerida.
Pronkssõdur - parim kampaania Valimiste üle noatera võitmine alarmeeris kahtlematult Reformierakonna strateegiaüksust. Analüüs näitas: sellise koosluse jätkumine võib viia selleni, et Keskerakond jõuab tänu laiemale kandepinnale ühiskonna erinevates osades liidrikohale ning olukord väljub „oravate" kontrolli alt. Loogiline ja pragmaatiline arvestus näitas, et uues koalitsioonis tuleb koostöö Keskerakonnaga igal juhul välistada. IRL-i ja sotsialistide näol ei olnud uusi partnereid vaja kaugelt otsida. Ent ka uues koalitsioonis oli vaja jõudude vahekord kindlalt paika panna, ning võimalus, et keegi osapooltest võiks ringi mõelda, oli vaja välistada. Reformierakonna strateegiaüksus viis läbi suurepärase kombinatsiooniahela, mida isiklikult liigitaksin poliittehnoloogia meistriklassi. Matemaatilises mõistes oli operatsioon "Pronkssõdur" Eesti lähiajaloo parim kampaania eelkõige seetõttu, et mitte keegi pole enne ega pärast suutnud ühe aktsiooniga tõsta ühe partei reitingut sellisel määral. Kui reitingu tõusu võib pidada tagajärjeks, siis meistriklassiks muudab operatsiooni kolme eesmärgi üheaegne ja kohene täitumine. Esiteks, IRL-ilt löödi üle rahvusliku erakonna kuvand, teiseks, Keskerakond ja Savisaar tembeldati ürgvaenlaseks, kolmandaks, saadi kinnitus NATO ja "Ameerika telje" pidavusele.
Reformile ootamatu majanduslangus Hinnates, milliseid rahvusvahelisi, rahvuslikke ja majanduslikke riske seejuures võeti, saab aimu tegelike panuste suurusest. Planeerimatu kaasproduktina lõi see ka peaaegu poolteiseks aastaks puhvri, millega Reformierakonnal õnnestus vältida ülestunnistust, et majandus kivina langeb. Viimaseks Reformierakond kahtlematult valmis polnud ning Keskerakond saavutas kaks kindlat võitu nii Europarlamendi kui ka kohalikel omavalitsuste valimistel. Inimestega asjaajamises ja praktilises tegevuses pole Reformierakond kunagi tugev olnud, kuid visionääridena ja helge tulevikukuvandi loojatena on nende strateegiaüksus võimekas. Visioon eurost kui paremast tulevikuväljavaatest oli taas hea leid, mis hoidis erakonna reitingut stabiilsena. Pärast 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi oli Reformierakonnal selge, et valimisvõit Riigikogu valimistel on äärmiselt küsitav juhul, kui ei suudeta välja tulla millegi tõeliselt mõjuvaga. Et valik langes taas "vene kaardile", on loomulik, sest see on töötanud peaaegu laitmatult ning töötab teatud ulatuses ilmselt veel vähemalt kahe põlvkonna vältel. Ründaja riskid on siin minimaalsed, Keskerakonna kaitsepositsioonid on haprad ja manööverdamisruum väike. Siiski ei olnud "idaraha" aktsioon oma ulatuselt ja tasemelt "Pronkssõduriga" võrreldav. Mõju kestis suhteliselt lühikest aega ja isegi ETV erakonnaesimeeste debatis ei tõstatatud teemat ei ajakirjanike, saatejuhtide ega osalejate poolt. Kui tahta uskuda uuringute tulemusi, siis 3%-se mõju see Keskerakonna valijatele siiski avaldas.
Avaliku arvamuse manipulatsioon Viimase kahe nädala strateegilisteks teemadeks olid manipulatsioonid avaliku arvamuse uuringutega ning Keskerakonna ja Savisaare kaotajaks taandamine. Sobiv oleks siinkohal meenutada meie seast juba lahkunud professor Uno Mereste sõnu: "On olemas vale, suur vale ja statistika." Keskerakonna kampaaniameeskonnale olid need kampaania raskeimad hetked, sest olles siiski harjunud teatud ulatuses uuringutulemustega arvestama, ei aimanud me kohe rünnaku suunda. Oma võimekuse tõestamine oli ka eelarve piiratuse tõttu keeruline. Hinnanguliselt jäi Keskerakonna seekordne eelarve umbes kolm korda väiksemaks kui Reformierakonnal ja IRL-il ning umbes kaks korda väiksemaks kui SDE-l. Nendes tingimustes võib 26-kohalist tulemust pidada väga heaks, sest ühe saadikukoha hind tuleb konkurentsitult kõige odavam Keskerakonnal. Kolme koha kaotus on kahtlematult probleem saadikukandidaatidele isiklikult, kuid erakonna tervikpositsiooni ei halvendanud see kuigivõrd. Valijate lojaalsus Keskerakonnale neil valimistel oli tasuks eelmistel kordadel tehtud investeeringute eest. Järgmistel valimistel sellele võimalusele enam loota ei saa.
Diskrediteeri liidrit, ja saad konkurendist lahti! Kui võrrelda erakondade esimeeste maine osakaalu partei üldkuvandis, on see Keskerakonnal kahtlematult suurim. Kampaania olulisim muutus oli see, et Reformierakond oli esimeeste puhul sunnitud teist kohta jagama sotsialistidega. Sven Mikser, olles tegutsenud mitmes meie valimisköögis, näitas end hea ülevõtja ja positsioonileidjana. See kinnitab, et selge liidri olemasolu toob kasu igale erakonnale. Liidri diskrediteerimise strateegia on sama vana kui poliitika. Kõik erakonnad kaitsevad seetõttu oma liidrit nagu malemängus kuningat. Kui kuningas langeb, kipub ka mäng läbi olema. Seega nõudmised, mis tulevad konkurentide ja meedia poolt Savisaarest kui liidrist loobumiseks, on arusaadavad, sest see võiks viia Keskerakonna reitingu vertikaalsesse langusesse. Hinnanguliselt võivad sellised nõudmised, kui neid toetatakse ka mingi väikese osa erakonnaliikmete poolt, mõjutada valija käitumist 1 kuni 1,5 mandaadi ulatuses. Antud juhul tegid selle töö ära need erakonna liikmed, kes valimiskampaania ajal andsid negatiivseid intervjuusid ja kutsusid üles erakonna esimehe tagasiastumisele. Erakonnavälise kampaaniajuhina tunnen alati kahetsust, kui isiklikud ambitsioonid seatakse kõrgemale organisatsiooni omadest ning tulemus seetõttu kannatab. Nende kolme komponendi (idaraha, uuringud ja liider) arvele võibki suures osas kirjutada kolme koha kaotuse. Kõik vead on teatavasti parandatavad. Meeskondlikult on tulemus hõbemedali vääriline ning individuaalarvestuses sai Edgar Savisaar kulla kui Eesti Vabariigi kodanike poolt enim toetatud parteijuht. „Pole paha!" ütleks Mati Alaver. Kui veel tulemusi harutada, siis Keskerakonna kindel valimisvõit Tallinnas loob väga hea positsiooni kohalike omavalitsuste valimiseks 2013. aasta sügisel. Ettevalmistused selleks on juba alanud.
[ESILETÕSTE] Hinnanguliselt jäi Keskerakonna seekordne eelarve umbes kolm korda väiksemaks kui Reformierakonnal ja IRL-il ning umbes kaks korda väiksemaks kui SDE-l. Nendes tingimustes võib 26-kohalist tulemust pidada väga heaks.
[fotoallkiri] NUTT JA HALA EI AITA: Keskerakonna valimispeol Meritoni hotellis olid kõige masendavamad hetked, kus hangus valimiskomisjoni infoedastus ja tabloo näitas erakonnale vaid mõniteist kohta parlamendis. Kui poolteist tundi hiljem selgus, et kohti on tervelt 25 ja üks tuli õhtu edenedes veel juurdegi, muututi rõõmsamaks ja lasti kelmikatel etteastetel ning Henrik Normani, Sergei Maasini , Sulo ja Mait Maltise lauludel kõlada. Hiljem tabas erakonda meediahüsteeria, millega läks kaasa ka mõni keskerakondlane. Tänases lehes analüüsivad Pettai, Laasi, Toobal, Raave jmt olukorda rahulikumalt.
PAAVO PETTAI, erakonnaväline kampaaniajuht
Viimati muudetud: 16.03.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |