Vabadusvõitlejate paigutamine ühte patta mürgeldajatega ülekohtune

MART UMMELAS,      12. veebruar 2003


5. veebruaril möödus 15 aastat esimesest loominguliste liitude tunnist raadioeetris. Viimase nädala jooksul on palju kõneldud minevikust, niisamuti 15 aasta kaugusele jäävast Tartu rahu aastapäeva tähistamisest, mis oli vist viimane vägivallaga lõppenud meeleavaldus Eesti taasiseseisvumise nimel toimunud liikumises.
Aga on kõneldud ka 18 aasta tagustest sündmustest, kui meie ühiskondlik õhustik oli veel üsna teistsugune ning igasugused teisitimõtlemise avaldused said selgelt poliitilise värvingu ning järgnesid ka vastavad karistused.
Nüüd on üritatud näidata neid verinoori inimesi, kes 1984. aastal jätsid mitmesuguseid märke ja muid segaseid kritseldusi monumentidele ja seintele, üsna ühemõtteliselt teadlike vabadusvõitlejatena. Ma ei tahaks sellega hästi nõus olla, sest Eesti vabadusvõitlusel okupeeritud Eestis on pikk ajalugu ning oleks ülekoh-tune eelkõige meie auväär-sete poliitvangide ees, kes alati tegutsesid väga targalt, soliidselt ja tsiviliseeritult, paigutada neid ühte patta noorusuljusest või muudest ergutavatest vahenditest kannustatud mürgeldajatega, kes sageli ka ise ei teadnud, mida tegid.
Vastukaaluna tuletagem meelde neid rahvusvahelise õiguse põhimõtetega haakuvaid petitsioone, mida esitati nii ÜRO kui teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, korrektseid pikette ja talitsetud meeleavaldusi üleminekuaja alguses, seda pedantselt täpset tööd okupatsiooni kuritegude väljaselgitamisel, sealhulgas tema enda kehtestatud seaduste raames.
Vabadusvõitlejate üks põhi-mõtteid oligi osutada, et nõukogude võim rikub iseenda kehtestatud seadusi, sealhulgas sõna- ja isiku-vabaduste osas, mis olid ka tollases konstitutsioonis küü-niliselt deklareeritud. Mäletan selgesti meie üle-minekuaja õhustikku, kus inimesed manitsesid üksteist mitte alluma okupatsioonivõimu provokatsioonidele, mitte tegema mõtlematuid kergemeelseid samme, millest võiks kahju olla mitte ainult neile endale, vaid ka nende lähedastele, kolleegidele, kogu iseseisvusaatele tervikuna.
Selles mõttes on küll ilmselt ülepakutud igasuguste poisi-keselike rumaluste või seda enam vandalismi õigustamine ja võrdsustamine tsiviliseeritud vabadusvõit-lusega.
Eriti ohtlik on see tänapäeval, kui Eestis on küllalt äärmusradikaalseid noori, kes on sallimatud teiste rahvuste, rasside või maailmavaadete suhtes, kes kasutavad oma primitiivsete seisukohtade läbisurumiseks vägivalda, korratusi ja vaimset terrorit seinagrafitite ja humanistlikke põhimõtteid ignoree-rivate loosungite sodimisega. Mõeldes tagasi loominguliste liitude raadiotunnile, tahak-sin kõiki eestlasi täna üles kutsuda edasise vaenu õhutamisest loobumisele. Pole kena ajalugu tänaste poliitiliste huvide nimel peenrahaks vahetada, eriti veel siis, kui minevikku kujutatakse nii banaalselt ja antihistoristlikult, nagu praegu toimub.
(5. veebruari Vikerraadio kommentaar)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)