Põhja-Korea tuumaprogramm

Jüri Liim,      30. aprill 2003


USA jaoks eksisteerib terve rida kurjuse riike. Esimesena õiendati arved Iraagiga. Paraku siiani pole Iraagis okupatsioonivõimude poolt leitud ei keemilist ega bioloogilist relva. Nüüd teatas teine "kurjuseriik" Põhja-Korea, et tal on tuumarelv, mida ta võib müüa kellele tahes ja kasutada seda millal tahes. Paraku Põhja - Koread USA nii kergelt rünnata ei söenda. Põhjuseid, miks USA välksõda pelgab ja väga ettevaatlikult lepib läbirääkimislubadustega, selgitab alljärgnev analüüs.

Kuigi seda terminit on ameeriklaste vahendusel kasutama hakatud ka Eestis, siiski suurt ei teata, mida ja milliseid võimsusi see programm endas peidab. Midagi sellist aga on tõesti olemas ja see "midagi" ei kuulu teps mitte nõrgukeste hulka.
Kuna USA praegune raketipresident Bush kandis suursõnaliselt Põhja-Korea ainult endale teadaolevate normatiivide alusel paariariikide hulka, siis võib eeldada, et järgmisena minnakse "korda looma" selles ainulaadselt kummalises riigis.
Kui taoline kallaletungiv terroriakt teoks saab, võib suure kindlusega öelda: puna-Korea hakkab oma tava- ning taktikalisi aatomilaenguid, keemilist ja bakterioloogilist relva kanderakettidega kaela kukutama Lõuna-Koreale, Jaapanile ja mitte ainult.
Jänkid aga omalt poolt piiravad Korea poolsaare põhjaosa sisse meritsi ja asuvad sõjalaevadelt raketituld külvama. Loomulikult saavad tööd ka lennukite emalaevad ja Jaapanis paiknevatest USA baasidest startivad pommitajad. Kõik see aga on lähituleviku muusika. Seda muidugi juhul, kui Bush Iraagis oma eesmärgid saavutab. Karta on, et see islamiriik saab talle peavalutekitajaks ka võimaliku võidu korral, mis mitte kunagi ei saa võiduks selle sõna õiges tähenduses.
Põhja-Koread aga pelgab Bush palju rohkem kui Iraaki. See riik ei ole kõrb ja sealsel vaheldusrikkal maastikul on ameeriklased juba kord oma hambaid kaotanud. See teeb kahtlemata ettevaatlikuks. Praegune suhteline vaikus "Korea küsimuses" aga on igati mõistetav: Kahe hulluga korraga ei ole kolmas hull võimeline sõdima.

Podisev aatomikatel

Juba pikemat aega töötab(vad) selles maailma ainsas stalinliku ideoloogia riigis reaktor(id). Selle tuumaprogrammi käivitajateks, abistajateks ja nõunikeks olid aastaid tagasi NLiidu vastavad spetsialistid. Algselt suunati teadjamehi Koreasse riikliku abi alusel. Hiljem aga hakkasid põhjakorealased ise meelitama, värbama ja lausa üles ostma laguneva suurriigi vastavaid erispetsialiste. Kuuldavasti isegi omaalgatuslikult vajalikke teadjamehi "sisse vehkima".
Üldteada on, et Põhja-Koreas paikneb(vad) nõukogulaste abil ehitatud tuumareaktor(id). Rahvusvahelised jõud peatasid vastava leppimuse alusel tuumakatlad ja panid pitserite alla. Probleemiks oli see, et need olid uraani-grafiidireaktorid. Just taolised korealaste aatomikatlad olid ja on võimelised tootma ja tootsidki tuumapommide tarbeks relvaplutooniumi.
Venelaste kinnitusel vahetati eelmainitud reaktorite grafiitsüsteemi töörezhiimid suhtelises lähiminevikus vesijahutussüsteemseteks. Nendes reaktorites toimub tuumakütuse põhjalik ärapõlemine ja pommiplutooniumi ei saa.
Mõistatus aga jääb. Kui põhjakorealastele jäeti "ümberseadistatud" vesijahutusreaktorid, siis millal nad suutsid need uuesti grafiidi peale viia? Võimalik, et seda vesijahutusümberseadistust lihtsalt bluffiti. Igasuguste jampside väljamõtlemistes aga on nii venelased kui jänkid igati "mihklid". Kui ei lähe läbi üks variant, siis raputatakse varrukast välja uus ja kobedam. Paraku on see vahel ka tobedam.

Korea tuumapotentsiaal

Põhja-Korea oli ja on suuteline ise rajama tuumaarsenali. Selle tagas ja tagab võime toota relvatasemel plutooniumi ning seda ongi tehtud. Siiski on hämmastav: olles majanduslikult ja tehniliselt nõrguke, suudeti sellele vaatamata toota rahvuslikku tuumarelva selle tõsises tähenduses.
Maailma kahe suurima riigi vastav luure arvab (mitte ei tea, vaid arvab), et punasel Koreal on vähemalt kaks kuni kuus suurema võimsusega aatompommi. Pommid on kokkumonteeritud olekus, kuid neid ei ole veel katsetatud. Lisaks on olemas mitukümmend väiksema võimsusega tuumalõhkepead. Seda nii kesktegevusraadiusega kui ka ballistiliste rakettide tarbeks.
Maailm ja eriti jaapanlased olid omal ajal vapustatud, kui põhjakorealased lennutasid oma raketi No-Dong üle Jaapani. Muide, Põhja-Korea baaspolügonilt Huae-dong, mis asub 50 km kaugusel Venemaa piirist, lennutati 1998. aastal katsetuseks välja kaheastmeline rakett. Kuigi see üritus tol ajal ei olnud täisedukas, tekitas see ärevust ka venelastes. Mõisteti, mille poole korealased püüdlevad. Nüüdseks on edu saavutatud ja pürgimused näitavad, et ollakse tõsiselt ja pingsalt nii selle kui veel võimsama asja kallal.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)