Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Veel Kiltsi rahvamajast ehk kahepalgelise Januse kummardajad

Kn,      26. november 2014

Hädasti remontimist vajanud Kiltsi rahvamaja remondi rahastamist Tallinna poolt peab mõni Tallinna eelarvest eriti hooliv poliitik või ajakirjanik üheks seitsmest surmapatust. Näidates sellega üles küll oma suurt teadmatust või suurt lollust.

 

 Kiltsi (Lääne-Virumaa) rahvamaja katuse all on kohalikud inimesed oma isetegemiserõõmu saanud tunda aastaid ja usutavasti teevad seda veelgi.

Kuid mäletagem – ühe omavalitsuse kultuuriobjekti renoveerimist (Viljandi linnale kuuluv laululava!) toetas mitu omavalitsust Viljandi maakonnas vaata et lausa käsukorras! Viljandi eelmine linnapea Loit Kivistik (Reformierakond) käis välja palve toetada Viljandi laululava renoveerimist. Selleks sooviti omavalitsusjuhtide nõusolekut raha eraldada. Maakonna omavalitsusjuhtidest ainult kaks (!) ei soostunud võtma eelarvevälist võimupiire ületavat kohustust rahastada laululava ehitust. Määrati isegi summad (arvestades elanike arvu), mida peaks tasuma.

Samas polnud Viljandi linna poolt korraldatud hanke puhul veel teada, milliseks kujuneb ehituse maksumus. Kui Viljandi linnapeaks sai Ando Kiviberg (IRL), nõudis temagi kohe „kohustuste täitmist“. Maksmisest keeldujaid häbistati korduvalt meedias ja omavalitsusliidu koosolekutel. Isegi omavalitsuste võimekuse tabeli lõpus asetsevad omavalitsused tasusid seejärel väidetava „võla".

Eriti kummaline, et Viljandi laululava kuulub Viljandi linna kultuuriobjekte haldava linnaasutuse „Sakala“ koosseisu, mis ainult tasu eest võimaldab teistel (peale Viljandi omade) laululaval üritusi korraldada. Just see oli ka peamiseks põhjuseks, miks kaks Viljandimaa omavalitsust keeldusid maksmast ja kolmas (Suure-Jaani) lubas maksta vaid poole võetud kohustusest.

Teisalt, kui Viljandi maakonna Kõpu vallavalitsus sattus tulekahju ohvriks, toetasid kõik omavalitsused vabatahtlikult ja üksmeelselt Kõpu vallavalitsust rahaliselt.

Kn

 

[esiletõste]

Mulgid ei taha kukrut paotada

Kerkiv lauluväljak erineb vanast nagu öö päevast. Seetõttu pole sugugi tavatu, et juhuslikud möödujad kausikujulise ehitusplatsi serval peatuvad ja all toimuvat ainiti piidlema jäävad.

Kui kõik laabub, on kultuurirahval novembris põhjust Viljandi lossimägede veerel rõõmulaul lahti lüüa, sest valmis saab mitu aastakümmet igatsetud uus laululava koos avara tantsuovaali ja hädatarvilike abiruumidega.

Et lauluväljak on koht, kuhu kõigi siinsete valdade ja linnade rahvakultuurikollektiivid tavatsevad suve hakul ühisele suurele peole koguneda, soostus enamik maakonna omavalitsusi Viljandile abikäe ulatama ning osa ehituse maksumusest enda kanda võtma. Ainsana pole oma jah-sõna öelnud Abja ja Karksi valla mulgid.(Sakala 1.10.2013)

 

[esiletõste]

Väike-Maarja kiriku torni taastamiseks annetati 82 000 krooni

 

Ka 8. augustil 2010 äikesetormis kõvasti kahju saanud Väike-Maarja kiriku (Lääne-Virumaa) torni taastamist toetasid mitmed omavalitsused üle Eesti. „Eile saime 10 000 krooni suuruse toetuse kiriku taastamistöödeks Järva-Jaani vallavalitsuselt, kellele oleme väga tänulikud,“ ütles EELK Väike-Maarja koguduse juhatuse esimees Heli-Liivia Komp toona meediale. „Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni ning see käib kogudusele üle jõu,“ tunnistas ta.

Väike-Maarja kirikule tekitatud kahju suuruseks hinnati ametlikult umbes 2,37 miljonit krooni. Annetajad olid juba 16. augustiks 2010 toetanud tornikiivri taastamist 82 tuhande krooniga.

 

[lisandus]

Edgar Savisaar: Olen jätkuvalt poissmees!

Eesti Ekspressis ja teistes Hans H. Luige lehtedes avaldati südantlõhestav lugu sellest, kuidas Savisaar laskis Tallinna rahva kulul remontida Siret Kotka kodukülas asuva Kiltsi Rahvamaja põranda. Mis seal siis valesti on?

Esiteks, remonditi mitte ainult saali põrand, vaid ka lava, pandi ette uued uksed ja tehti muud vajalikku. Teiseks, Tallinn läks appi seetõttu, et riik ja vald seda kaheksa aasta jooksul ei teinud. Kohalik rahvas kulutas küll uksi ja palus abi, aga ei Rakveres ega Toompeal neid ei kuulatud. Tantsumemmed pidid rahvamaja kitsas koridoris harjutamas käima. Häbiasi!

Soovitan käia kohapeal ära ja vaadata, kui kaugele jääb Siret Kotka elukoht Kiltsi külast. Vähemalt kümme kilomeetrit, võib-olla enamgi. Tallinna linn on nii palju hädalisi aidanud, et seda ei saa kuidagi siduda ühe või teise inimese elukohaga. Meie abi on jõudnud nii Torisse kui ka Võrru, nii Ida-Virumaale kui ka Mustveesse, Pärnusse ja Riia linna. Viimasele sai toetuseks antud sada tuhat eurot!

Kui te tingimata soovite mõnda küla või alevikku Siret Kotka nimega siduda, siis kirjutage pigem Väike-Maarjast, mis on tõepoolest tema kodukant ja kuhu me eraldasime abi lasteaia remondiks. Siis ei iitsatanud ükski leht. Tallinna rahvale ei ole võõras soov toetada neid, kes abi vajavad. Ma ei kahtle, et ka toetus Kiltsile kiidetakse Tallinna rahva poolt pigem heaks, mitte ei aasita meid selle pärast. Seda enam, et Kiltsil on tõepoolest tugev side Tallinnaga. Nii mõnedki, kes elavad Tallinnas, on pärit Kiltsist ja vastupidi. Ärme häbeneme oma juuri!

 

Eesti Ekspress kirjutab ka, et Hundisilma perenaise koht olevat nüüd jälle täidetud. Kahjuks pean tunnistama, et olen jätkuvalt poissmees.

Edgar Savisaar, 13. novembril Facebookis





Viimati muudetud: 26.11.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail