Apteek Eestis - tervishoiu või äri teenistuses?

Eestimaal on umbes 50 kohta, kus täna töötab veel perearst, kuid apteeki enam pole. Võimsad apteegiketid ja nende ärimeestest omanikud ei vii oma apteeke ääremaadele, sest seal ei liigu raha. Küll tõmbaksid nad aga maakohad tühjaks erialasest tööjõust, mis viib maa-apteekide sulgemiseni.

2005. aastal võtsime Riigikogus vastu piirangud takistamaks apteekide massilist koondumist linnadesse. Esmase muudatusettepaneku tegija olin tol korral ma ise.

Statistika näitab, et sellest alates on maa-apteekide sulgemise tempo aeglustunud. Linnades on suletud 34 apteeki, maal 20. Eelmisel aastal vähenes maa-apteekide arv ainult ühe võrra; seega on piirangud hakanud eesmärki täitma.

Ärindus ei talu piiranguid

Aastate jooksul on oi kui palju tahetud neid piiranguid kaotada! Kord on seda üritanud Konkurentsiamet, kord Riigikontroll, kord õiguskantsler. Piirangute vastu algas kohe ärimeeste võitlus. Välismaised apteegiketid on lubanud piirangute säilimisel koguni Eestist lahkuda. Küsimus jõudis Riigikohtusse, kes veelkord kinnitas, et piirangud on seaduslikud.

Õiguskantsler toob piirangute kaotamise põhjuseks, et need kahjustavat konkurentsi ja ettevõtlusvabadust. On's ettevõtlusvabadus ühiskonna ülim väärtus? Kas inimese tervis polegi tähtis? Õiguskantsler toob koguni paralleeli taksoteenuste, toitlustuse ja restoranidega! Kuid apteegiteenus pole sama, mis saiapätsi või saapapaari müük!

Nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu otsuste põhjal on tervisekaitse ettevõtlusvabadusest prioriteetsem põhiõigus, mida ülemäärane konkurents võib tõsiselt kahjustada, halvendades ravimite kättesaadavust maal ning viies apteegiteenuste kvaliteedi alla ka linnades.

Ravimimüük ei ole tavapärane kaubandus, kuna ravimi hinnale konkurents märkimisväärselt ei mõju - hinnad sõltuvad ennekõike riiklikest juurdehindluse piirmääradest, riigi ja tootjate vahelistest hinnalepetest ja Haigekassa ravimihüvitistest.

Sellesarnastele järeldustele jõudis ka näiteks Austria Terviseinstituudi ja Taani Apteekide Ühenduse tänavu märtsis valminud uuring. Ka selles leiti, et turg üksinda ei reguleeri ravimikaubandust ja vaja on säilitada riiklik kontroll.

Euroopas kehtivad piirangud

Apteekide asutamise piirangud kehtivad Austrias, Belgias, Horvaatias, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Hispaanias. Vaba pole see ka Soomes, Poolas, Taanis, Küprosel, Saksamaal. Ka Euroopa Komisjon on loobunud apteegisektori liberaliseerimise nõuetest ning sulges novembris 2011 kõik rikkumismenetlused.

Piiranguid kaotades lähtuksime iganenud seisukohtadest. Näiteks Ungaris kaotati 2006. a. apteekide asutamise piirangud, misjärel elanikkonna ravimitega varustamine halvenes, ning oldi sunnitud piirangud taastama. Sama juhtus hiljuti Rootsis.

Proviisor pole viinerimüüja

Kas apteegiteenus on tervishoiuteenus või äriteenus? Kas Tartu Ülikooli haridusega proviisor-rohuteadlane on tervishoiutöötaja või on ta poodnik nagu näiteks viinerimüüja? Vastus: Eestis ei ole apteeker tervishoiutöötaja ja apteegiteenus ei ole tervishoiuteenus. Seetõttu pole apteegiteenuste kättesaadavus meil ka riigi asi.

Ravimiabist on saanud ravimiäri.

1995. a. korraks võimul olnud Keskerakond ja selle sotsiaalminister Siiri Oviir piirasid seadusega apteekide omanike ringi. Selleks võis olla ainult erialatundja - proviisor. Paraku tuli õige varsti uus sotsiaalminister Toomas Vilosius, kes muutis apteegi tavaliseks poeks, äriettevõtteks. Ka tol korral oli ettepaneku tegijaks õiguskantsler.

Meie vaidlesime küll vastu, aga nii see paraku läks - Riigikogu tegi kummarduse ärimaailmale. Eestisse tulid võimsad apteegiketid, hulgi- ja jaemüük sulandus kokku, apteeker pandi sõltuma ravimifirmadest. Ravimivalik oli ette määratud ja orienteeritud kasumile. Palk apteegis hakkas sõltuma läbimüügist. Inimeste ravimine polnud enam prioriteet.

Muuta tuleb riigi ravimipoliitikat

Maa-apteeke päästaks ainult kardinaalne muutus riigi ravimipoliitikas. Apteegiteenus tuleb tuua ärist tagasi - tervishoiuteenuseks. Ja selles olukorras on täna kehtivad piirangud riigi jaoks kõige odavam meede maa-apteekide toetamiseks, sest kulud kannab apteegisektor ise. Kui aga asutamispiirangud on kaotatud, mistõttu kaovad ka maa-apteegid, siis apteegivõrgu taastamine ei ole Eestile enam tulevikus majanduslikult jõukohane.

Või hakkavad liberaliseerimise nime all säästumarketis ravimeid müüma sealsed müüjad?

Keskerakond sellist „arengut" ei toeta.

MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige

Jaga |