Eesti üldlaulupeo ootel

25. aprill 2007


Laulupeo albumile kirjutanud Latvija konservatooriumi professor Vihtols

Tervitus eesti lauljaskonnale, tervitus Eesti heliloojatele, tervitus kõigile neile, kelle südamed rõõmuga ootavad suurt päeva!
See oli varajasel kevadel, see oli nooruspäevil, kui olin Eesti üldlaulupeo tunnistajaks. Sõber Kappel meelitas mu tookord Tallinna; aasta ja päev on ununenud (see oli nähtavasti kolmas üldlaulupidu 1880.a. – Toim. märkus), kuid mäletan, et laululava oli ehitatud arhitekt Bernhardi, minu kolleegi ja pärastise Peterburi konservatooriumi direktori venna poolt. Kuulda saades minu Tallinnas viibimisest avaldas pidukomitee mulle erilist austust, kutsudes mu kooride võidulaulmise auhindamis-komisjoni, ja, istudes oma eesti kolleegiga Kappeliga juhataja-tribüüni all, otsustasime võidulaulust osavõtvate kooride kuulsuse saatust.
Palju vett on sellest jooksnud merre, palju on olnud mul tutvusi ja kokkupuutumisi eesti muusikutega, eesti heliloojate ja dirizhentidega. Tutvusin ja hakkasin südamlikult armastama eesti rahvalaulu – meile nii omast, kuid siiski omapärast. Ja kui "alguses oli laul", siis sellest imevärskest allikast kasvas ja lõi õitsele muusikaline tegutsemine, mis aastast aastasse ikka selgemalt tunnistab eestlaste armastust muusika vastu, oma kodumaa vastu. See võimaldas mulle uusi kokkupuutumisi eesti kolleegidega: sain rõõmustava kutse tulla Tartu – juhatama oma helitööde kontserti, ja see mulle avaldatud tähelepanu loomulikult veel rohkem köitis mind mu eesti sõprade ja ametivendadega. Kas on alles veel too ülesvõte sellest, kus olen pildistatud oma eesti sõprade-muusikute keskel? Minu eksemplar kahjuks hukkus Peterburis ühes kõige mu "muuseumiga" (professori korter rüüstati revolutsiooni ajal enamlaste poolt – Toim. märkus).
Viimast korda olin Eestis – Tartus, kui tumedad pilved liikusid meie kohal, meie armastatud kodumaid ähvardades – eriti Latvijat. Siis sai Tartu paljude lätlaste, kui muusikute nii teiste ajutiseks koduks. Ja Eesti varju all laulsime siis meiegi, lätlased, oma rahvuslikke laule. Tänu Teile, sõbrad, Teie vastutuleku eest nii häil kui halvul päevil! Kõlagu uhkesti ja heledasti Teie vaba laul vabal kodumaal!

Laulupeo album, Tallinn, Eesti Lauljate Liidu väljaanne, 1928.a.

FOTO ALLKIRI:

Prof. J. Vihtols, Latvija konservatooriumi rektor


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)