MAILIS REPS: Laps vajab eelkõige armastavat ema

„Olgugi et peaminister Rõivas nimetas uut lastekaitseseadust üheks parimaks maailmas, on seal mitu murekohta. Skandinaavias on sellesarnane seadus juba jõustunud. Nende kogemus näitab, et enamasti võetakse ära just rahalistes raskustes perede lapsi. Sellises olukorras peaks abimeetmetega sekkuma pigem riik ja kohalik omavalitsus. Vaesus tähendab tõesti seda, et lapsel pole võib-olla päris kõiki neid vahendeid, kuid on tihtipeale armastav ema. See on ääretult tähtis,“ sõnas Reps.

Repsi hinnangul on muudatused uues seaduses suuresti deklaratiivsed ning positiivset sisu kipub väheks jääma.

„Lastekaitsjad on seisukohal, et seadust muutes tuleb neile juurde anda hoobasid, millega mõjutada vanemaid, kes ei nõustu nendega koostööd tegema. Lastekaitse ei saa erijuhtumitest tihtipeale teadagi. Meil puudub kohustus teavitada. Infot ei saa koolist, politseist ega mujalt. Tihti jõuab informatsioon nendeni meediast. Kui me ei anna lastekaitsele õigusi juurde, ei saa nad lapsi aidata.“

Reps on veendunud, et kuigi koalitsioon surus toore seaduse läbi, tuleb pärast valimisi uus Riigikogu selle seaduse juurde tagasi. „Seaduses on liiga palju vastuolulist praaki,“ lõpetas Reps.

KE

Uut lastekaitseseadust käsitles ka ajaleht Pealinn

EMAD MURES: Kas vaestelt peredelt hakatakse tõesti lapsi ära võtma?

„Uus lastekaitseseadus kujutab ohtu üksikvanemaga ning teistele vähekindlustatud korralikele peredele, kes lastekaitsja hinnangul on võib-olla liiga vaesed, et rahuldada lapse majanduslikke vajadusi,“ ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. „Seadus on tehtud mitte laste kaitseks, vaid lastekaitsjate tööjuhendiks.“

Uus lastekaitseseadus annab lastekaitsjale suuremad õigused ja volitused, see on aga haavanud paljude tublide, kuid vaesevõitu perede turvatunnet.

Uus seadus annab lastekaitsjatele vabamad käed pereellu sekkumiseks. Pere olukorra hindamisel sõltub üsna palju lastekaitsja suvast. Kas maal, spartalikes tingimustes elava, tööl käiva üksikemaga kümnelapseline pere on toimetulematu? Äkki oleks sellise pere lastele kohasem elada kusagil mujal?

„Uus lastekaitseseadus sellele küsimusele vastust ei anna,“ nentis Riigikogu liige Erki Nool (IRL) seaduseelnõu teisel lugemisel mõni nädal tagasi.

„Kui kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik on pahatahtlik, siis ta ütleb, et ema, kes kasvatab kümmet last, ei saa oma laste kasvatamisega hakkama, nad ei tohi olla kodus, kus ei ole jooksvat vett ega tehtud euroremonti, sest lapsed ei sobi sellesse keskkonda. Kes annab garantii, et seda ei juhtu? Kuidas saab see tööl käiv ema pöörduda kohtusse? Kes maksab kohtukulud ja milline on kohtuotsus juhul, kui näiteks doktorikraadiga lastekaitsja on andnud oma hinnangu, et lapsed ei sobi sinna perre?“ Pealinn, 24. november

Jaga |