Täienduseks ühe maa-arsti märkmetele

Päevast päeva pestakse meie ajusid müüdiga, et turg, konkurents korrastavat majanduse. Veel vähem kehtib see arstiabi saamise kohta. Konkurents ainult raiskab meie nappe ressursse - raha ja tööjõudu. Kuuldavasti olevat suurhaiglate juhatustes ja nõukogudes palgal ka selliseid, kellel pole isegi algteadmisi arstiabi korraldamisest.

Tervishoiusüsteem pole tavaline äritegevus, kus ainsaks peaeesmärgiks suure kasumi kerge saamine, vaid peab kindlustama igale abivajajale kohese arstiabi. Arstiabi aga ei sarnane ostetavate teenuste või kaupadega, mille saamine võib venida, - arstiabi on sageli vaja kohe. Riik ja valitsus, kes vähegi hoolivad oma inimestest, peavad korraldama riigi poolt juhitava riikliku arstiabi kättesaamise. Seda ei taga õhukese riigi filosoofia. Oleme jõudnud niisuguse „õhukese riigini", kust võtavad omakorda matti paljud kahtlased tegelased.

Igasse maakonda tuleb rajada 2-3 korralikku tervisekeskust, kus töötab riigilt palka saav personal.

Ei saa pidada normaalseks, et kohalik perearst peab olema FIE. Mitmeid muid teenuseid võivad pakkuda FIE-d, kuid maa-arstid peavad olema riigipalgal. Siis maarahval kindlasti paraneb arstiabi kättesaadavus. See vähendab ka seniseid mõttetuid kulutusi. Tervisekeskused müüks ka ravimeid. Mina elan perearstist 17 km kaugusel, aga ravimi kättesaamiseks pean sõitma 70 km kaugusele . Buss Pärnusse väljub kell 06.30 ja tagasi jõuan 14.2o, kahe-otsa-pilet maksab 4.70 euri.

Palju poleemikat on selle kohta, kust leida arstiabile täiendavat raha. Pakun välja kaks võimalust:

1. Väljamakstavad dividendid tuleb maksustada sotsiaalmaksuga. Dividendide senise väljamaksmise juures esineb väga palju „skeemitamist". Need dividendid on loodud tavalise tööinimese tootva tööga. Kas on tehtud arvutusi, kui palju maksustamine tooks raha tervishoiule juurde?

2. Ravimikaubandus, nii hulgi- kui ka jaemüük, on vaja koheselt riigistada. Kas valitsusel on andmeid või hinnangut selle kohta, kui suur on Eestis ravimikaubanduse brutokasum igal aastal? Apteekide juurderajamine linnadesse tuleb lõpetada. Kunagi oli Haapsalus kaks apteeki, ja kõik said omad rohud kätte. Mitu apteeki on nüüd Haapsalus?

Palkade osas ei oska rohkem soovitada, kui et hooldusõdede (=sanitaride) palk on vaja kahekordistada. Nende töö on raske, nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Eestimaa rahva enamus jääb lootma ja ootama seda, et meie palgalised poliitikud arutaks need ettepanekud rahvaga läbi ja asuks olukorda veidigi paremuse poole muutma. Senisel kursil jätkates ootab meid pankrot. Praegusest olukorrast võib veel leida pääsetee, kui valitsus pöördub näoga oma kodanike poole. Kahjuks kardan, et valitsus, kes on globaalse rahavõimu käpa all, teeb otsuseid ainult selle kasuks.

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 81-aastane pensionär Varblast, Pärnumaa

Jaga |