Anders Björkman – kas laevahuku-alane don Quijote?

 Algselt olevat see üritus olnud kavas läbi viia Toompea lossi Valges saalis, kuid Riigikogu liikme Evelyn Sepa sõnul ei pidanud parlamendispiiker Ene Ergma ettevõtmist piisavalt soliidseks, et see Riigikogu ruumes tohiks toimuda.

Uued tõendid

Rootslasest laevaarhitekt Anders Björkman, kes praegu elab ja töötab Prantsusmaal, on laevaohutuse valdkonnas tegutsenud üle 40 aasta. „Estonia“ uppumise ajal viibis ta samasuguse parvlaevaga Vahemerel. Siis oligi tema tööandja palunud tal välja uurida, miks „Estonia“ põhja läks.

Björkmani sõnul on mereseaduses punkt, mille põhjal peab laevahukuga seotud asjaolude uurimist uuesti alustama, kui ilmneb uusi tõendeid ja vasturääkivusi huku asjaoludes. Just seepärast tulekski „Estonia“ huku ametlik uurimisraport (1994–1997) uuesti käsile võtta.

Uueks tõendiks on 3. märtsil 2008 avalikustatud Rootsi politseilabori raport, mille kohaselt on „Estonia“ vrakist tehtud videosalvestistest kolme töödeldud ja neist osa kohti välja lõigatud.

18. novembril 2008 esines Rootsi televisioonis „M/S Mariella” kapten Thörnroos, kes väitis, et see laev päästis 40 inimest, mitte aga 27, nagu väideti varem. Kas see pole uus tõend?

2005. aastal alustas SSPA ühendus Rootsi valitsuse tellimusel uut uurimist, mille tulemused avaldati 23. mail 2008. Selles on väga palju uusi tõendeid, kuid Rootsi valitsus olevat pärast seda teatanud, et kuna mõlemast raportist tulenevad järeldused üksteisest oluliselt ei erinevat, polevat laevahuku põhjuste edasine uurimine otstarbekas.

Vasturääkivad andmed

Anders Björkman tõstis esile kümme punkti, kus vana komisjoni JAIC (Joint Accident Investigation Commission) ja uued SSPA andmed üksteisest oluliselt erinevad.

JAIC-i andmeil toimus laeval avarii kell 01.15, uute andmete järgi aga kell 01.00. Björkman küsib: kuhu kadus 15 minutit?

Teiseks tuleb SSPA raportist välja, et „Estonia“ kaldus kahe minutiga 45-kraadisesse kreeni, mis aga tähendab, et mitte keegi ei oleks laevast enam pääsenud. Nimelt leiavad laevaohutusspetsialistid, et juba 18-kraadise kreeni korral ei ole evakueerumine enam võimalik. Kuidas siis pääsesid sellisel juhul 300 inimest välistekile?

Lainete poolt vöörivisiirile toiminud mõju arvestus olevat Björkmani sõnul võltsing, sest sellist arvestust lihtsalt polevat võimalik modelleerida.

Vasturääkivusi neis kahes raportis olevat ka vöörirambi kohta. Vana raporti järgi tuli ramp lahti ja algas kreen. Uue raporti järgi oli ramp kinni ka siis, kui laev oli juba 45-kraadises kreenis. Björkman leidis ka, et isegi kui ramp olnuks osaliselt suletud, pole võimalik, et selline veekogus sealtkaudu sisse saaks, kuna ramp asub selleks liiga kõrgel.

Veel pani mõtlema vee tungimine autotekile. Vanade andmete järgi tulvas sinna minutis 300 tonni vett, uutel andmetel aga lausa 2000 tonni. Samas aga tegevat 2000 tonni vee tekiletung tohutut müra – nagu tsunami, kuid tunnistajad mingit müra ei kuulnud.

Laevahuku müstika

Eraldi diskussiooni tekitasid küsimused, mis juhtus „Estoniaga“ pärast ümberminekut. Björkman ütles, et vanade andmete põhjal purunesid laeval pärast ümberminekut kohe kõik tekiehitise aknad, kuid SSPA raporti järgi purunes vaid kaks akent.

Björkman esitas küllalt loogilise küsimuse: kuidas on võimalik, et laeva ümberminekul ei purune aknad, mis on loodud vaid tuult ja vihma taluma, ega ole projekteeritud asuma allpool veeliini.

Samuti on vastuseta küsimus laeva uppumisest pärast ümberminekut. Laevas on tohutult kokkupressitud õhku, mis peaks laeva tükiks ajaks vee peal hoidma. Selliste parameetritega laev pidanuks ümberläinult  vee peal püsima vähemalt paar nädalat. Ometi läks „Estonia“ põhja 18–22 minutiga.

Laev saaks uppuda vaid siis, kui tema põhjaventiilidest õhk välja lastakse. Et sellest kaasusest pääseda, modelleeris SSPA arvutisimulatsiooni, kuid see olevat Björkmani sõnul otsene võltsing, sest neist ventiilidest ei ole selline õhukogus võimeline nii lühikese ajaga väljuma.

Niisiis – kuidas „Estonia“ ikkagi uppus?

Vastamata küsimused

Björkmani sõnul olevat ka uued andmed võltsitud ja kindlasti on tarvis alustada uut uurimist. Teised riigid on selliseid asju pidevalt teinud, kui on ilmnenud uusi andmeid.

Veel kinnitab Björkman, et on terve hulk küsimusi, millele ühene vastus puudub. Näiteks: miks olid avatud kõik 22 veekindlat ust, mis tegelikult peavad merel olles kinni olema? Merel olles võivat manipuleerida vaid kolme uksega, kuid „Estonial“ olid aga lahti kõik 22?! Samuti tekitab küsimusi päästevahendite ja evakuatsiooniplaanide puudumine, suur auk põrkevaheseinas (Björkmani sõnul sai see tekkida vaid seestpoolt tulevast lõhkelaengust ja arvatavasti pärast laeva uppumist), imelik mõlk visiiris.

Samuti olevat Björkmani hinnangul nonsenss laeva uppumise skeem, millest järeldub, et „Estonia“ triivis, põhi ülespoole, 22-sõlmese kiirusega, see aga polevat mitte kuidagi võimalik.

Üldse leidis Björkman, et SSPA poolt läbi viidud ja poolteist miljonit eurot maksnud uurimus on kohe väga valgete traagelniitidega ja lõhnab propaganda järele. Ta väljendas veendumust, et kindlasti on tarvis valitsusi initsieerida uurimist uuesti alustama.

Tõsi, paljud saalisviibijad, nende hulgas Eesti uurija Heino Levald (vt ka „Parvlaev Estonia pidigi uppuma“ Kesknädal 25.09.2002; „Millal tõde leiab tunnistust?“ Kesknädal 24.09.2008), ei tahtnud Anders Björkmaniga selles kohe kuidagi nõus olla.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |