Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Milleks on meil vaja lepitust...

RIINA ROSSA,      22. detsember 2009

Ajalehtedest võis lugeda, et Tallinnas tuleb 1. mail 2010 suur leppimispidu -- „Teeme ära" ellukutsuja kutsub just eestlasi üles venelastega ära leppima. Olen igasugu nalju kuulnud, aga sellist naljategu ikka annab välja mõelda. Mina ei ela Tallinnas ega tea täpselt, millega need eestlased on hakkama saanud, et peavad nüüd otsima suurt lepitust, et venelased kohe tunneks: nüüd toimub lepitustehing.
 

Olen sündinud Peipsi ääres Varnja külas, vene inimeste keskel. Peipsivenelased, vanausulised, pole just Lasnamäe päritoluga, aga  päritolujuured on neilgi suurelt Venemaalt. Võiksin päris palju pajatada, kuidas need vene inimesed on mind vaimustanud, toetanud, abistanud.

Näiteks seegi juhtum. Paar aastat tagasi olin päris hädas oma elamises Tartumaal. Sain ahju ja pliidi ehitatud, aga polnud millega kütta. Ei olnud ka raha, et kohe küttepuid osta. Möödaminnes mainisin oma muret naabrimehele Maksim Sidorovile. Ja teate, mis see peipsivenelane ütles: „Mine minu kuuri, Rinotška, võta niipalju puid kui sul vaja!" Ma ei suutnud uskuda ja küsisin: „Kas see on ikka õige tegu?" - „On küll, sa oled ju meie zemljatška! Ära külma kannata - oleme ju siin kõik kui üks pere - peipsiäärsed."

Minu isa ja vanaisa olid Peipsi kalurid. Kord jäid nad varakevadel Liivanina all väikepaadiga jäävangi. Ema teatas hädast Varnja inimestele. Terve küla kalurid - Remetsid, Vavilovid, Kutkinid, Fominid jpt tulid kui üks mees, et päästa hättajäänud kindlast surmast. Üdini läbikülmunud peretoitjad said koju tagasi.

Olen nüüd kokku puutunud teistegi Peipsimaa suurte vene hingedega. Näiteks ajalehe „Peipsirannik" toimetaja Fjodor Maspanoviga. Kui mõni aasta tagasi toimus Kallastel luuleüritus „Peipsi hing", võtsin tema kutse peale ka mina arglikult sellest osa. Tänu sellele üritusele olen mõelnud palju Peipsile, kirjutanud luuletused „Peipsi hing", „Peipsi, mu arm", „Armumäng Räägusoos" jpt. Hiljem palus hr Maspanov, et tõlgiksin oma luulet vene keelde -- ka venelased tahavad lugeda eesti luuletajate mõtteid ja tundeid.  Hr Maspanov on minu hinnangu järgi tõeline vene hing, eesti ja vene rahva ühendaja.

Millist suurlepitust meil siin Eestimaal on vaja? Meil on vaja üles leida neid inimesi, kes on meie väikese Eestimaa tõelised patrioodid. Et meie väike riik püsiks ja oleks tugev ning sõbralikkusest kantud, on meil vaja vääriliselt hinnata kõiki häid Eestimaa inimesi, olgu nad eestlased või venelased. Kui Eesti inimesed oleksid võimelised parimaks - sõpruseks --, siis hakkaks seekaudu ka meie majandus taas arenema. See aga ongi Suur Lepitus.

RIINA ROSSA, Viljandi



Viimati muudetud: 22.12.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail