Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Keila linnavolikogu esimeheks sai keskerakondlane Ago Kokser

URMI REINDE,      06. aprill 2011

Ago Kokser andis Kesknädalale intervjuu.
 

Siiamaani olid koalitsioonis Reform ja SDE. Miks see koalitsioon enam Keilat edasi juhtida ei saanud?

Volikogus on 17 kohta. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi moodustati koalitsioon, kuhu kuulusid kaheksa Reformierakonna esindajat ja üks SDE esindaja. Vahekorras 9:8 on linna juhtida väga raske. Selle aasta algul tekkisid Reformierakonna nimekirjas kandideerinute vahel lahkhelid, mida ei suudetud omavahel lahendada.

Minu andmetel tulenesid lahkhelid linna eelarvevahendite kasutamisest seoses Keila Hariduse Sihtasutuse poolt rajatava uue koolihoone ehitamisega ja linna osalusega äriühingute tegevustes.

 

Reform, Kesk, SDE ja valimisliit „Sõbralik Keila" - see on nüüd Keila uus koalitsioon. Miks sündis just selline kooslus?

Neli osapoolt allkirjastasid 28. märtsil koalitsioonilepingu, mille täitmist alustati 30. märtsil toimunud linnavolikogu istungil. Uus kooslus sündis pigem volikoguliikmete kui inimeste vahelistel kokkulepetel. Tähtis oleks, et koalitsioonilepingule alla kirjutanud suudavad koostööd teha inimestena, mitte pelgalt erakondade esindajatena. Sel tasandil kompromissidele jõudmine oli suhteliselt keeruline, kuid võimalik. Kõige tähtsam on uue koalitsiooni tahe anda oma panus ühiste eesmärkide saavutamiseks ja alati otsesõnutsi välja öelda oma isiklik arvamus, kartmata seejuures jääda kaaslaste terava kriitika alla.

Isiklikult pean probleemide lahendamisel kõige tähtsamaks konsensuse saavutamist, mitte otsuse tegemist hääletamise teel. Konsensuseni jõudmine on mõnikord raske ja aeganõudev, nõuab teistega arvestamist ja kõigis osapooltes endis kompromisside tegemist. Nii ülesehitatud kooslus peaks minu arvates kestma kaua.

 

Kui elujõuliseks peate neljast osapoolest koosnevat koalitsiooni? Mis on ühine kandepind?

Usun, et Keila uus võimuliit peab vastu kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimiseni 2013. aastal. Läbirääkimiste käigus oleme leidnud ühised puutepunktid ja arusaamise nende teostamise võimalikkusest. Põhiliseks teemaks on uue koolihoone ehitusega seonduv, huvitegevuse rahastamise aluste ülevaatamine, et lihtsustada rahataotlemisviisi  ning muuta tingimused kõigile osapooltele üheselt mõistetavaks.

Tõsist muret teeb eriarstiabi kättesaadavus Keilas - olukorras, kus keset linna seisab praktiliselt tühi endise haigla hoonetekompleks, tuleb eriarstiabi saamiseks sõita naaberlinna Tallinna.

 

Teie olete nüüd Keila linnavolikogu esimees. Mida tahate Keilas Keskerakonna poolt korda saata, mis seni tegemata või halvasti tehtud?

Volikogu esimehena soovin, et asjadest räägitaks õigete nimedega, ei oleks vassimist ega keerutamist. Isiklikud huvid tuleb volikogu otsustest lahus hoida.

 

Mis on praegu linna põhiprobleemid (mäletame kooli ja hooldekodu lahendamata küsimust)?

Nagu juba ütlesin, on järgmise kahe aasta ettevõtmiste  märksõnadeks kool, arstiabi kättesaadavus ja huvitegevuse rahastamine.

 

Kas Keila linna valitsemisel on ette tulnud korruptsioonikahtlusi?

Otseseid korruptsioonikahtlusi praegu kasutusel oleva informatsiooni alusel ei ole.

Loomulikult liigub ringi igasuguseid sahinaid, kuid kõik sellised asjad vajavad enne pressis avalikustamist kindlaid ja ümberlükkamatuid tõendeid. Seni, kuni neid pole, ei saa ka sel teemal pikemalt rääkida.

 

Paari sõnaga - mida arvate haldusreformi võimalikkusest? Kas Keskerakonna programmis on midagi, mille peaks tingimata Eestimaal ellu viima ja mida praegune valitsuskoalitsioon ei tee?

Isiklikult arvan, et haldusreform on vajalik. See ei ole sama mis

haldusterritoriaalne reform. Haldusreform on laiem kui kaartide joonistamine ja piiride nihutamine. Oleme rääkinud haldusreformist väga pikka aega, aga sisuliselt on kõik jäänud juttude tasandile. Selle teema järjekordne ülesvõtmine järgnevate tegudeta tundub rohkem naljanumbrina kui tõsiselt võetavana.

Minu arvates haldusreform peab konkreetselt määratlema KOV-ide ülesanded ja riigi kohustused KOV-ide ees. Pikka aega on selles valdkonnas käinud kaootiline tegevus. Ülesandeid jagatakse, kuid täies mahus nende täitmiseks vajalikud ressursid unustatakse üle andmata.

 

Küsis URMI REINDE

 

 



Viimati muudetud: 06.04.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail