Katteta valimislubadused ja maksumaksja rahaga priiskamine ähvardavad riiki finantskrahhiga, kuid valitsusjuht tõrgub selle eest vastutust võtmast. Tähelepanu kõrvalejuhtimiseks osaleb ta hoopis kulu- ja kärarikastes rünnetes Tallinna stabiilse linnavõimu vastu. Kas oravapartei seis on siis nii sant, et ei suudeta enam ajas ega ruumis orienteeruda?!

Keskerakonna juhitavale Tallinnale on neil etteheiteid kolmes valdkonnas: maamaks, tänavad ja korterid. Kas ka asja eest?

 Reformistid kahandavad omavalitsuste maksutulu

 Maamaksu tõusuks oli üks ja selge põhjus: riigieelarvest ei saa Tallinn juba mõnda aega hädavajalikeks investeeringuteks rahalisi vahendeid. Just Reformi-poliitika tõttu kuivab maksubaas kokku ja omavalitsused peavad ise leidma rahaallikaid, et täita neile seadustega pandud ülesanded. Muide: reformistide „hool” ei ulatu nende linnade elanikeni, kus maamaks on hoopis kõrgem kui Tallinnas ja kus pensionärid hüvitust ei saa – sest seal on võimul Reformierakond (nt Keilas).

Teed ja tänavad, mis meie kliima ja naastrehvide tõttu kiiremini lagunevad kui neid parandada suudetakse, ei meeldi muidugi kellelegi. Paraku dikteerib ilm ka remonditööde alguse, kuid tänaseks on Tallinnas remont juba tükk aega hooga käinud. Peaks arvesse võtma sedagi, et pealinna tänavate kogupikkus on 972 km – s.o peaaegu ring ümber Eesti või viis Tallinna–Tartu maanteed, mille remontimist ühe aastaga ei pea keegi võimalikuks. Lisaks on Tallinnas teist sama palju kõnnitee-kilomeetreid, 9 silda, 9 tunnelit ja 22 viadukti. Riigi toetuse puudumine ja maksutulu pidev kahandamine reformistide algatusel ei kergenda mõistetavalt nende rajatiste hooldamist.

Korterite ehitamist sundüürnikele ja teistele elamispinda tõsiselt vajavatele peredele peab Tallinna võim jätkuvalt oluliseks ega kavatse nõustuda hoolimatute kriitikaga. Mõne varasema linnavõimu ebaseaduslikud korteritehingud ei saa olla takistuseks inimeste eluasemeprobleemi lahendamisel. Küll aga tervitame kunagi imesoodsa korteri või maatüki saanud reformiparteilaste ja nende sõprade suuremeelsust maksta tehing tänases turuhinnas kinni.

 Prügikastist leitud

 Seega on kõik Reformierakonna udukampaania etteheited aegunud või valel aadressil. Jääb mulje ideedenappusest, mistõttu tulebki oravatel prügikastis sorida ja pseudoteemasid tõstatada. Jäätmeteema kõrgajal paistab ka prügikast inspiratsiooni andvat.

Üleskutse heita Tallinna valijate kõrge toetus Keskerakonnale „ajaloo prügikasti” näitab ennekõike Reformierakonna suhtumist valijate otsusesse. Teisalt aga on sellega bolshevistlik propagandaarsenal taas kasutusse võetud (ajaloost on teada, kuidas Vene enamlased lubasid heita kapitalismi ajaloo prügikasti). Et see polnud juhuslik mõtte- või keelevääratus, kinnitas hiljuti Riigikogu asespiiker Ojuland Euroopa liberaalide foorumil Tallinnas, kui ta lubas heita ka sotsialistid ajaloo prügikasti.

Loosung, mille all reformipartei juba alustas pealinnas valimiskampaaniat, on samuti pruugitud, kuid „Võtame Eesti tagasi!” kõlas vähemalt patriootlikult. Kui nüüd lubatakse Tallinn tagasi võtta, siis toob see meelde Anders Tsahkna hämarad äritehingud abilinnapeana (diagnostikakeskus!) ning Rein Langi hullumeelsed koolide erastamise plaanid ja vastutustundetu alkoholipoliitika. Ühelgi praegusel linnajuhil pole midagi säärast vastu panna.

Reformarite hüüatus tähendab ilmselt hoopis seda, et lisaks võimu kaotamisele pealinnas paar aastat tagasi jäävad nad peagi kõrvale ka riigivõimust. Lubadus jõuda lähiajal Euroopa viie rikkaima riigi hulka kõlab aga juba enam kui naeruväärsena. Nii et – aeg heita seegi prügikasti! Ja tunnistada tõsiasja, mis on pimedalegi näha: ei ükski omavalitsus, vaid just Reformierakond on ajanud Eesti riigi tänasesse ummikusse.

TOOMAS VITSUT, Tallinna linnavolikogu esimees