ESMi poolt 10:9 – kuidas hääletas iga kohtunik

12. juulil otsustas Riigikohus jätta rahuldamata õiguskantsler Indrek Tederi taotluse 12. märtsist 2012, tunnistada EV põhiseaduse vastaseks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu artikli 4 lõige 4. Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti Vabariigi suveräänsust, aga piirangud on siiski õigustatud.

Õiguskantsler leidis oma kaebuses Riigikohtule, et ESMi artikli 4 lõige 4 võimaldab (küll ainult erandjuhul) anda euroala osalusriigile finantsabi kiirmenetluses 85 protsendi häälteenamusega, mis omakorda tähendab seda, et abi võidakse anda Eesti Vabariigi vastuseisust hoolimata.

Kes hääletasid poolt

KÜMNE riigikohtuniku arvates on ESMi asutamisleping EV põhiseadusega kooskõlas. Loomulikult Riigikohtu esimees Märt Rask, kes sai Riigikohtu esimeheks ajal, kui ta oli veel Reformierakonna aseesimees. Minule jättis väga sügava mulje Raski meedias avaldatud väide, et Riigikohut ei ole sellise otsuse tegemisel keegi mõjutanud.

Tsiviilkolleegiumi kui Riigikohtu tähtsaima kolleegiumi seitsmest riigikohtunikust hääletas poolt vaid kaks: Villu Kõve ja Peeter Jerofejev. Kriminaalkolleegiumi kuuest riigikohtunikust samuti vaid kaks: kolleegiumi esimees Priit Pikamäe ja riigikohtunik Hannes Kiris.

Halduskolleegiumi kui Riigikohtu kõige „tagasihoidlikuma” kolleegiumi (ajaloost on teada, et kuna kohtunikud olid tööga üle koormatud, siis nad jätsid vähemtähtsad tsiviil- ja kriminaalasjad lihtsalt arutamata, mille tagajärjel tekkis uus õiguseharu haldusõigus; vt 1804. a Napoleoni Tsiviilkoodeks ja politseiõigus) viiest riigikohtunikust hääletasid aga kõik viis riigikohtunikku poolt: kolleegiumi esimees Tõnu Anton ja riigikohtunikud Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann. Seega sai Riigikohtu sellise otsuse langetamisel kaalukeeleks halduskolleegiumi riigikohtunike arvamus, millel allakirjutanu veidi peatub.

Väike tagasivaade

Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Tõnu Antoni tütar on Ülle Madise (aastani 2000 Anton), kes on ühtlasi Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese õigusnõunik. Põhihariduselt on ta jurist ning 2007. a kaitses Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja ja tunnistati filosoofiadoktori teaduskraadi vääriliseks. Ühtlasi on ta Tartu ülikooli riigiõiguse professor.

Allakirjutanule meenub väike seik 2000. aastate algusest, kui mind oli kutsutud (ei mäleta, kes olid kutsujad) Tallinnas Radissoni hotelli, kus pidi toimuma õigusalane konverents. Selle organiseeris arvatavasti Res Publica, rahvapäraselt „äraostmatud”. See konverents tõesti toimus. Rahvast oli kohal palju. Mäletan, et üks moderaatoritest oli Rein Lang.

Peaettekandja oli üks nooruke tütarlaps, kes esines ühel juriidilisel teemal, mida ma enam ei mäleta. Seda mäletan aga hästi, et ettekandja jutust oli selgesti aru saada, et ta ei tee vahet õiguse ja juriidiliste seaduste (seadusandluse) vahel, mis tegelikult on üks õigusteaduse võtmeküsimusi. Esitasin talle küsimuse: kas ta tõesti arvab, et õigus ja juriidilised seadused (seadusandlus) on identsed nähtused. Ettekandja vastas, et ta nii ei arva. Oma tagasihoidlikkuses esitasin talle veel ühe küsimuse: kui ta nii ei arva, siis milles näeb ta õiguse ja juriidiliste seaduste (seadusandluse) erinevust. Lisasin, et kui ta sellele küsimusele ei oska vastata, siis ei ole ka midagi katki.

Selle küsimuse peale vastas ta veidi ärritatult, et ta on doktorant ja tal on käsil õpingud doktorantuuris. Sõnasin seepeale, et see on ju kõik väga tore, kuid see ei ole vastus minu küsimusele.

Nagu hiljem selgus, oli ettekandjaks Ülle Madise. Julgen arvata, et Madise südamesoov oli saada ikka õigusteaduse doktoriks. See teaduskraad talle ka rohkem sobiks, kuid TTÜ sotsiaalteaduskonnas (heas mõttes ikkagi „rauakool”) ei ole seda teaduskraadi võimalik saada. Kas Madise läks kergema vastupanu teed?

Kes hääletasid vastu

ÜHEKSA riigikohtuniku arvates on ESMi asutamisleping põhiseadusega vastuolus. Nii arvasid tsiviilkolleegiumi seitsmest riigikohtunikust viis: kolleegiumi esimees Ants Kull ja riigikohtunikud Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu ning kriminaalkolleegiumi kuuest riigikohtunikust neli: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg ja Lea Kivi.

Loomulikult on Riigikohtu tehtud otsus meelepärane eriti president T. H. Ilvesele ja valitsusele. Otsuse mõistmisel on tähtis ka tõdemus, et Riigikohtus on õigusteadus ja poliitika omavahel väga põimunud.

Jaga |