Eurodebatt: võitjad ja kaotajad

IVAR RAIG,      13. august 2003


Kesknädala veergudel toimub juba mitu kuud üks Eesti ajalehtede sisukaim debatt Eesti ja Euroopa Liidu (EL) ühinemise küsimuses JAH ja EI pooldajate vahel. Nii ühed kui teised on püüdnud poolt- ja vastuargumente välja tuua ikka oma või selle grupi, kuhu nad kuuluvad või keda esindavad, huvidest lähtuvalt. Huvigrupid võib aga jaotada võitjateks ja kaotajateks. Nii esindavad Peeter Kreitzberg, Jaanus Marrandi ja Mailis Rand kindlalt võitjaid, Urmas Laht, Eve Osa ja Harry Raudvere aga pigem kaotajaid.

Suur osa võimutruid inimesi ei vaevu analüüsima kaotusi ja võite, vaid usuvad oma juhte või lähevad kaasa võitjatega. Jaan Tepandi, kelle artikli ajendil otsustasin sekkuda Kesknädala eurodebatti, kuulub pigem viimasesse gruppi. Samas on minu aadressil tehtud kriitika ilmselt vürtsitatud kauaaegsete erimeelsustega ja vimmaga ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi päevilt, mil Jaan Tepandi ehitas Eestis agrotööstuskomplekse ja mina püüdsin taastada eraomandust ning neid komplekse "lammutada". Tänan Tepandit siiski selle eest, et ta tutvustas noppeid minu Postimehele antud intervjuust Kesknädala lugejatele. Mul puudub vajadus neid uuesti Kesknädalas esitada, sest osa argumente ELi kiire liitumise vastu on esitatud juba lehe samas numbris Keskerakonna Paldiski osakonna esimehe Eduard Sepa poolt.
Püüan seekord hoopis sõlmitud liitumislepingu sätete alusel prognoosida ELi ühinemisel võitjate ja kaotajate koondbilanssi, sest referendumi aeg on varsti käes.
Alljärgnevas esitan mõned võitjate ja kaotajate grupid lähtuvalt Eesti ja ELi liitumislepingust. Arvandmed on esitatud umbkaudsed (kuid ikkagi realistlikud). Iga lugeja saab ise edasi mõelda, millise grupi - võitjate või kaotajate - hulka ta kuulub.
Kõige suuremateks võitjateks osutuvad Eestis poliitikud, riigiametnikud ja tõlgid, kes asuvad kõrgepalgalisele tööle ELi institutsioonides. Neid inimesi on Eestis kokku kuni 1 tuhat.
Suurte võitudega võivad arvestada juristid, ajakirjanikud ja teised riigiteenistujad, sest ELi ülimalt mahuka ja keerulise seadusandluse Eestis rakendamine toob kaasa rohkem õiguslikke vaidlusi ja bürokraatiat ning vajadust seda laialdaselt ja pidevalt selgitada. Sellest võidab kuni 10 tuhat inglise või prantsuse keelt oskavat juristi, ajakirjanikku ja ametnikku.
Suuremate võitjate hulgas on üliõpilased ja teadlased, kellel avanevad võimalused tasuta õppimiseks ja kõrgelt tasustatava õppe- või teadustöö läbiviimiseks välismaal (kuni 10 tuhat inimest).

Selged võitjad on need põllumehed, kes juba saavad (üle viiesaja ettevõtte) või hakkavad saama põllumajandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika alaseid toetusi SAPARD, ISPA ja LIFE programmide raames (kokku kuni 20 tuhat inimest).
Võitjateks on samuti pangad ning kaupu või teenuseid eksportivad ettevõtted, sest nendele muutub turg suuremaks ja tegevus lihtsamaks ühtsete majandusreeglite kehtestamise tõttu. Pankade ja eksportivate ettevõtete töötajad (kuni 200 tuhat inimest) võivad ilmselt oodata hindadest kõrgemat palgatõusu, kuigi põhiosa kasumitest voolab välismaiste omanike taskusse.
Teatud sfäärides võivad osutada võitjateks ka teised ettevõtjad ja importijad, kes suudavad siseturul kaupu ja teenuseid pakkuda võitjate gruppi kuuluvatele tarbijatele.
Optimistlikult on taolisi võitjad veel umbes 80 tuhat inimest.
Kokkuvõttes võivad võitjateks osutuda kuni 321 tuhat inimest ehk alla poole valimisõiguslikest kodanikest.

Kes liitumisel kaotavad
Suurimateks kaotajateks on tarbijad. Kõigepealt suitsetajad, sest ELi lubatud madalaim aktsiisimaks tõstab Eestis enamlevinud suitsupaki hinda vähemalt 13 krooni võrra. Pakk päevas suitsetajale tähendab see üle 4000 krooni kaotust igal aastal ainult suitsudele, rääkimata hinnatõusust kütusele, toasoojale, suhkrule ja teistele toiduainetele ning mitmesugustele toodetele ja teenustele. Suhkruhinna tõus tõstab karastusjookide, keediste, kompottide ja maiustuste hinda. Bensiiniaktsiisi tõus veel vähemalt krooni võrra liitri kohta tõstab paratamatult piletihindu ühissõidukites ja transporditeenuste maksumust.
Ühinemislepingu sätete kohaselt kehtestatakse Eestis 18%-ne käibemaks pärast liitumist soojusenergiale, elektrienergiale, ehitistele ja maale ning turismiteenustele, samuti vähemalt 5%-ne käibemaks ajalehtedele, õpikutele ja töövihikutele, kuid ka matuseteenustele ning teistele kaupadele ja teenustele, mis senini on käibemaksustamata.
Tollimaksu tuleb hakata maksma kõikide mitte ELi riikidest pärit kaupade pealt. Nii tõusevad Hiina odavate lastekaupade, Jaapani tehnika ja autode, Ameerika arvutite ja tehnoloogia ning enam kui saja riigi kaubad, kellega Eesti on kaubavahetuses senini tollibarjäärideta.
Kõige selgemad kaotajad on pensionärid (360 tuhat), töötud (üle 43 000), invaliidid ja suur osa paljulapselisi peresid, (kokku u 500 tuhat inimest), kelle sissetulekud tõusevad aeglasemalt kui hinnad.
Ettevõtjatest on suurimad kaotajad importijad, kelle põhilised partnerid on mitte ELi riikides, eriti nendes, kellega Eestil on praegu vabakaubandusleping, suurematest partneritest näiteks Ukraina. Kolmandate riikidega kaubavahetuse piiramise tõttu kaotab umbes 50 tuhat töötajat.
Kaotajateks on laeva- ja lennufirmad ning paljud turismifirmad, sest liitumisläbirääkijad ei suutnud kaitsta tax ja duty free kaubanduse säilitamist. Vähemaks võib jääda laevadega Eestisse tulevaid turiste, mis kahandab turiste teenindavate majutus-, transpordi- ja teiste firmade sissetulekuid (kuni 30 tuhat töötajat).

Väikeettevõtjate kurb tulevik
Tootjatest ja eksportijatest on kaotajaks kalatööstus, mille positsioonid nõrgenevad oluliselt oma peamisel turul Ukrainas. Järjekordne valus kaotus tuleb kokkuvõttes vastu võtta põllumeestel, sest EL kehtestab nende peamisele sissetulekuallikale piimale tootmiskvoodid ja väga ranged tootmis-, töötlemis- ning realiseerimistingimused, mille täitmisega suur osa tootjaid toime ei tule ning on sunnitud oma senise tegevuse lõpetama (kaotajaid u 20 tuhat).
Kõrgete euronõuete tõttu ei suuda vajalikke tootmis- või teenindusstandardeid täita või surutakse tihenevas konkurentsi turult välja paljud tänased väikeettevõtjad kaubanduses ja muudes teenindussfäärides, ligikaudu 10 tuhat inimest.
Seega kokkuvõttes osutuvad kaotajateks u 500 mittetöötavat vaesemat tarbijat ning lisaks kuni 110 tuhat peamiselt kolmandatest riikidest importiga tegelevate firmade töötajat ning kala- ja põllumehed ning paljud kohalikud väikeettevõtete töötajad.
Võitjate-kaotajate bilansiks võib kujuneda seega 321 tuhat 610 tuhande vastu, ülejäänud Eesti elanikkond (üle 400 tuhande, peamiselt lapsed ja noored) jaotuvad enam-vähem võrdselt, sõltuvalt sellest, millise leibkonnaga - kaotajate või võitjatega -, on nad lähemalt seotud.
Jääb vaid loota rahva kui kõrgeima võimu tarkusele ning kehv liitumisleping tagasi lükata. See ei tähenda ELiga koostööst loobumist. Seda tuleks Euroopa Lepingu alusel edasi arendada, taotleda koostöö muutmist mõlemale poolele kasulikumaks.
Lõpuks on mul palve Peeter Kreitzbergile, Siiri Oviirile, Jaan Tepandile jt, et nad selgitaksid Vilja Savisaare vaesematele valijatele ja minulegi, kelle peres on neli last ning kaudselt on sellega seotud veel kolm vanurit, mida me ELi ühinemisest võidame?
Ühtlasi kutsun Keskerakonna jah-poolt debatile. Püüdke tõestada, et enamik inimesi Eestis hakkab liitumisest ELiga võitma. Teiseks teemaks pakun Euroopa Liidu tuleviku. Väidan, et EL on muutumas suurriikide poolt domineeritavaks föderaalriigiks, kus Eesti areng ELi äärealal aeglustub.

Eesti eliit ja võitjad püüavad praegu kõigest väest suure raha ja massilise propagandaga veenda kaaskodanikke osalema eliidi projekti elluviimisel. Võim ja raha on selleks tihedalt konsolideerunud, kaotajad on aga paraku veel liialt nõrgalt organiseerunud oma huvide kaitseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)