Seitse päkapikku Tallinnas jälle võimul

VILJA SAVISAAR,      13. juuni 2001


Tallinna linnapea valimised on selleks korraks läbi. Tõnis Palts on paigas. Heiki Kranich (Paltsi sõber Leningradi Mihhail Bontsh-Brujevitshi nimelise Elektrotehnilise Sideinstituudi päevilt) ja Mart Laar võivad end jälle tunda happy'na.
Mida arvavad asjast ülejäänud koalitsioonitegelased, ei ole teada. Vaevalt et nende arvamus midagi tähendabki. Keskfraktsioon on kurb, sest meie kandidaat linnapea kohale sai neli häält vähem kui 31. mail valimiste esimeses voorus.
Arvan teadvat, kes olid need neli ja mis kedagi neist mõjutas. Jüri Mõisa seisukoht muutus mõni tund enne valimiste teist vooru, kui ta oli helistanud parajasti Londonis viibinud mõõdukast koalitsioonijuhile Tõnu Kõivule ja pressinud välja lubaduse, et mõisameeste äridele Tallinnas antakse jätkuvalt roheline tee.
Annika Laasi ja tema suure perekonna aated kujunesid arvatavasti ümber pärast lubadust, et Tallinna linnavalitsus eraldab kaks miljonit krooni "korteriühistute arenguks", mis esialgu kantakse üle näiteks Elamumajandusametile ja hiljem sealt edasi...
Peeter Lepp võis oma eelistusi hääletamisel muuta, kui talle lubati lõpuks ometigi kõrgemat palka ning uut ametiautot volikogu aseesimehena. Lõpuks Aleksander Beloussov, keda võisid mõjutada eelmisel õhtul Mart Laari poolt viinaärimees Savenkovile antud lubadused lõpetada maksuameti külaskäigud sellesse firmasse. Usun, et Beloussov oleks nii väga soovinud olla Savenkovi asemel ja saada ka ise peaministrilt "häid soovitusi", kuidas tuleb riigiga asju ajada.
Võib arvata, et kõnealustel valimistel olid käigus suured rahad. Keskerakondlane Margarita Tsernogorova viibis samal ajal haiglas operatsioonil ja tegi avalduse, et tema asemel tuleks volikogusse selleks ajaks asendusliige. Kolmikliidu koalitsiooni tegelane Nikolai Maspanov ei põlanud vaeva käia teda haiglas külastamas ja lubada 100 000 krooni, kui Margarita asendusavalduse tagasi võtab ja oma koha volikogus tühjaks jätab.
Niisiis, seitse päkapikku (nagu volikogu kuluaarides hüütakse seitsmest osapoolest koosnevat kolmikliidu koalitsiooni) on jälle võimul. Mitte aga enam üksi, vaid koos Koganiga. Kaks valimiskomisjoni liiget kinnitasid mulle, et kabiinist väljudes pillas Kogan kogemata(?) oma hääletussedeli ja seda üles tõstes näitas kõigile, et tema eelistus on kindla käega kirjutatud number kaks ehk Tõnis Palts. Isamaaliit aitas Kogani volikogusse, omakorda Kogan aitas Isamaaliidu Tallinnas taas pukki. Külmalt ja kiretult, ilma mingite aadeteta, nagu Isamaaliidul alati kombeks.
Tallinna volikogus sosistati 5. juunil palju selle ümber, et Vene suursaadik oli sama päeva ennelõunaks kutsunud saatkonda enamuse Rahva Valiku saadikuid.
Kindlasti leitakse sellele ka mingi õigustus. Mulle räägiti, et saatkonna töötajaid oli ärevile ajanud Jevgeni Tombergi avaldus, kus ta koalitsioonist lahkuda ähvardas.

Moskva huvid Tallinnas

Venelastele tehti selgeks, et Vene riigi huvi on toetada Koganit ja Kolmikliitu, s.o Laari. Pole ka ime. Kõigist valitsustest on just Laari oma kõige enam Venemaa kasuks töötanud. Rahva Valik sai diplomaatide näpunäitest aru, hääletades üksmeelselt Kogani ja Kolmikliidu eest!
Koalitsioon oli ühtne. Nii ühtne, et ei usaldanud üksteise varjugi. Häälte kontrollimiseks kasutati punaseid, roosasid ja helesiniseid värve. Üks fraktsioon lisas häälte eristamiseks numbrile punkti, teine tegi kokkulepitud kohta tähelepandamatu kriipsu. Põhiseadusega tagatud salajasest hääletamisest ei olnud lõhnagi. Vaevalt see korruptiivse Eesti Vabariigi õiguskaitseorganeid liigutama sunnib.

Mis saab Tõnis Paltsist?

Tuntud koalitsioonipoliitik kasutas tema kohta väljendit "Mart Laari kahuriliha". Mina olen tema suhtes siiski leebem. Arvan, et Palts väärib paremat. Valvsaks teeb aga üks seik. Keskfraktsioonis esinedes küsiti Paltsilt, mis vahe on tema arvates Isamaaliidul ja Reformierakonnal? Palts vastas, et "Reformierakond Tallinna volikogus on destruktiivne jõud". Vastas ausalt, sest küllap Laar oli talle nii seletanud.
Paltsi vastus oli meie meelest nii tähelepanuväärne, et Küllo Arjakas kirjutas sellest Eesti Päevalehele saadetud artiklis. Lugejani see lause ei jõudnud. Ei tea, kas olid need Hõbemägi, Tammeri või kellegi kolmanda usinad tsensorikäed, kes selle hinnangu lehest välja kraapisid. Küllap andsid need tundmatud mahatõmbajad oma panuse, et ühegi reformika hääl Paltsi jaoks kaduma ei läheks.

Ajalugu kordus taas

Paltsi esitamisega linnapeaks jõudis Isamaaliit samale tasemele, nagu oli ERSP 1993-1994. aastal. Tookord heideti sellele parteile ette sedavõrd lühikest pinki, et nad olid sunnitud nimetama ministriteks mehi, kes alles päev enne seda formaalselt erakonda võeti. Nüüd on asi edasi läinud. Nüüd nimetatakse linnapeadeks mehi, kes päev pärast seda erakonda võetakse. Ja pärast seda imestatakse, kui erakondade maine avalikkuses olematuks muutub!
6. juuni ajakirjandus käsitles linnapea valimisi Tallinnas võrdlemisi tagasihoidlikult. Ju siis saadi aru, et midagi ei juhtunud. Kõik jäi endiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)