Õigeusu saadikuna Veneetsias

URMI REINDE,      05. juuli 2006


Riigikogu liige Vladimir Velman viibis juuni lõpul Veneetsias Parlamentidevahelise Õigeusu Assamblee 13. peaassambleel. Peaassamblee tuleb kokku igal aastal. Varem on Velman käinud samalaadsel õigeusu suurüritusel Genfis, Kiievis ja Peterburis. Järgmine, 14. peaassamblee peetakse 2007. aastal Alma-Atas.

Velmani sõnul esindas ta ülemaailmsel parlamentidevahelisel õigeusklike suurüritusel Eesti Riigikogu liikmena Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut.

„Meie siin Eestis peame kirikute vahel tasakaalu hoidma," kommenteerib Velman, viidates sellele, et meil tegutseb aktiivselt ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik – Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsioonis olev autonoomne kirik.

„Õigeusu assamblee pole poliitikute sõda," ütleb Velman. „Õigeusklikud üle maailma tulevad kokku ja käsitlevad oma ettekannetes õigeusu arengut, üritades rahumeelselt suhtuda probleemidesse ja ennetada kriise."

Velman ei varja, et peaassamblee töötab peaaegu otseselt Moskva tiiva all, mida näitab ka peaassamblee tänavuse presidendi kuuluvus – selleks on Venemaa Riigiduuma liige Sergei Popov. „Peasekretär on siiski kreeklane," lisas Velman.
Suurimad peaassamblee rahalised toetajad on Venemaa ja Kreeka, kuid osalejaid on hulganisti ka Austraaliast, USA-st, Ugandast, SRÜ riikidest, Baltimaadest jm. Peaassambleest osavõtjad on kas oma maa parlamendi liikmed või õigeusu kirikutegelased.

Igal aastal valitakse peaassambleel arutamiseks üks kindel teema. Seekord oli arutelude alusteemaks „Õigeusk ühinevas Euroopas".
„Oma sõnavõtus viitasin hiljaaegu Euroopa põhiseaduse lepingu üle toimunud arutelule Maastrichtis , kus ma osalesin," ütles Velman. "Seal arutasid Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi maade poliitikud ja ametnikud lepingu erinevaid punkte, ning teravaks teemaks tõusis suhtumine narkootikumidesse. Euroopa Liidus (Maastrichti arutelul paistis see kõvasti välja) leidub tugevaid jõude, kes on huvitatud narkootikumikaubandusele rohelise tee andmisest. Seda tehakse loosungi all „Euroopa ei vaja moraali, vaid isikuvabadust!"."

„Mulle on narkootikumipropaganda selgelt vastuvõtmatu, ja sellest Veneetsias rääkisingi. Minu arust ei ole isiksuse vabadus ülim eesmärk, mille poole inimkond peaks pürgima, ja ma ei arva, et moraal on vananenud. Õigeusk kandis ja kannab moraalseid väärtusi, mida inimese hingeelu väga vajab."

Velman kahetseb, et kristluse alused Euroopa põhiseaduse lepingusse ei mahtunud, kuigi selle üle on peetud väga kuumi vaidlusi.
„Paraku on tagajärjeks, et sõna kristlus lepingust üldse puudub," nentis Velman. Tema veendumust mööda peaks just usuringkondades arutama Euroopa tulevikku, tehes seda vähem majanduslikust ja rohkem hingelisest, moraalsest aspektist.

„Kristlikud traditsioonid hoidsid Euroopat kunagi koos. Euroopa võiks tänagi olla tugevam, kui hindaksime veel kiriklikke väärtusi," arvab Velman. „Kuid teame, mis toimub Saksamaal, kes peab arvestama türklastega. Teame, mis toimub pikaaegsete vähemustega Prantsusmaal ja mujalgi. Kas neid probleeme lahendab narkootikumidele vaba tee andmine?" küsib Velman irooniliselt.

See muidugi ei ole kaugeltki ainus õigeusklike mure. Ka Veneetsias väljendasid omi probleeme palestiinlased Iisraeli vastu, kreeklased Küprose vastu. Nii on see toimunud juba aastaid. Ent kuna peaassamblee võtab oma resolutsiooni vastu konsensusega, kipub see dokument saama üldsõnaline.

„Sellegipoolest vähemalt mingis osas õigeusu ringkondades jäime veendumusele, et kiriku roll võiks Euroopas olla suurem," resümeeris Velman. „Ohud ja riskid riikides endis ning nendevahelistes suhetes võivad kasvada liiga suureks. Kirik on üks võimalik tasakaalustaja – eriti, kui seda seisukohta jagavad ka rahvusparlamendid."

Vladimir Velman on Riigikogu õigeusu parlamendigrupi kaasesimees.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)