Tervishoiu rahastamise kompromiss

SIIRI OVIIR,      16. oktoober 2002




Ajakirjandus on oktoobri algusest saadik võimendanud uue ravikindlustusseaduse üksiksätteid, mis seni kehtinud korda justkui kitsendavad. Näited on kontekstist välja kistud ja annavad uuest seadusest tendentsliku pildi.

Reguleerime ühte tervikut - tervishoiu rahastamist. Ja tervikuna tuleb vaadelda ka seadust. Seadus vormib ravikindlustusraha jagamise raviteenuste, ravimite ja nende hüvitiste, aga ka töövõimetushüvitiste vahel. Lahendused on üksipulgi läbi kaalutud kompromiss meie piiratud võimaluste raames.
Pea isevoolu kasvanud kulutused retseptiravimite hüvitamisele sõid mullu ära 200 miljonit krooni rohkem ravikindlustusraha, kui haigekassa oli kavandanud. Nii enam jätkata ei saanud, tagada tuleb kvaliteetne arstiabi.

Ravi ja ravimite kompenseerimisest

Uus seadus ütlebki, et haigekassa kulud ravimihüvitistele ei tohi ületada 20% kõigist tervishoiuteenuste hüvitistest. Ravimite kompenseerimiselt kokkuhoitud raha läheb ravijärjekordade lühendamiseks, raviteenuste hindade tõstmiseks ja seeläbi arstide-õdede palgatõusuks jne. Needki probleemid olid ammu ja teravalt päevakorral, aga pole leidnud rahapuudusel leevendust. Samuti saavad abivajajale kättesaadavaks mõned uued ravimid, mida haigekassa seni ei soodustanud.
Ometi - et ka mitte neljandat võimu eirata - püüan veel kord lahti seletada mõne ravimite ja hambaravi kompenseerimise aspekti.
Ravimikulutuste kärpimise kõige silmatorkavam abinõu on, et retseptiravimeid hüvitab haigekassa nüüd kindlustatuile 100, 75 ja 50 protsendi ulatuses. (Varem kehtisid 100-, 90- ja 50-protsendilised soodustused.)
Eraldi arvestasime seda, et lastega pered ja eakad inimesed elavad tihti kasinamalt kui teised patsientide rühmad. Seepärast tegime sellest korrast ka erandi. Nimelt saavad 90-protsendilist soodustust muidu 75% soodustusega retseptiravimite ostmisel kuni 10-aastased lapsed, töövõimetuspensionärid ja üle 63-aastased inimesed.
75-protsendilise soodustuse alt jäid välja kõik artiklid, mis rangelt võttes ei ole ravimid. Nii langes ka tudengite beebipillide soodustuse määr 50 protsendile nende maksumusest. See tähendab tudengi seisuse võrdsustamist noore, tööl käiva naisega. 75% soodustusega saab beebipillid kätte aasta jooksul pärast sünnitust ja 3 kuud pärast aborti või kui arstid ei luba naisel mõne tervisehäda pärast sünnitada. Kõik teised täiskasvanud elanikud, olgu nad siis tudengid või kodus last kasvatavad emad, on seaduse ees võrdsed.

Soodusravimite loetelu laiendati

Muidugi ei meeldi kellelegi, kui piiratakse hüvesid, mis tunduvad enesestmõistetavad. Keegi ei küsi oludest ja otstarbest. Ning hoopis tähelepanuta jäetakse tõsiasi, et teisest otsast sai soodusravimite loetelu laiendatud. Elutähtsatel põhjustel on haiguste loetellu lisandunud mitu uut haigust: raske depressioon, artroos, C-hepatiit jmt. Soodsamalt saavad nüüd riskigrupi rasedad profülaktikaks vajalikke preparaate jne.
Augustist Sotsiaalministeeriumis tööle asunud ravimipoliitika osakonna tähtsamaid töid on kehtestada ravimitele piirhinnad seal kus võimalik ning rääkida tootjate ja importijatega läbi teiste rohtude kokkuleppehinnad. Ka need meetmed hakkavad sammhaaval positiivset mõju avaldama, säästes nii meie ühise haigekassa kui iga patsiendi isiklikku raha.

Ravikindlustuses ka uusi soodustusi

Päris uue asjana sätestab seadus täiendava ravimite maksumuse hüvitamise inimesele, kes peab pidevalt kasutama kalleid arstimeid. Kui üldise soodusskeemi alusel on inimene vajalike ravimite eest tasunud üle 6000 krooni aastas, kompenseerib haigekassa 50% talle vajalike ravimite maksumusest. Ületab aga inimese enda aastane kulu juba 10 000 krooni piiri, tasub haigekassa 75% ravimite maksumusest.
Hambaravi eest tasumisel oli seni kõik segi nagu pudru ja kapsad. Mõni inimene maksis ise oma hammaste ravi täishinna, teise eest maksis haigekassa kinni kuni 90% teenuse maksumusest. Sest lepingut haigekassaga ei olnud mitte kõigil hambaarstidel ja neil, kellel oligi, ei katnud lepingusumma kõiki patsientide vajadusi. Ka piirkonniti olid hambaraviteenuse hinnad erinevad. Näiteks Tallinna ja Saaremaa hinnad erinesid kohati kaks korda.
Kõigil kindlustatutel peavad aga olema võrdsed võimalused ja õigused.
Uus kord näeb ette, et igal inimesel on õigus pöörduda endale meelepärase hambaarsti poole mis tahes Eesti paigas. Sel puhul ei saa haigekassa küll ette arstidega lepingut sõlmida, ja patsient peab ise esmalt arve tasuma, aga haigekassa maksab talle raha kuni kehtestatud piirsummani tagasi.

Inimene on motiveeritud tihemini hambaarsti külastama

See motiveerib inimest käima vähemalt korra aastas hambaarsti juures, sest hambaravi kompensatsiooni ei kanta järgmisse eelarveaastasse edasi. Regulaarne hambaarsti külastamine hoiab omakorda hambad korras: inimene kannatab korraga vähem vaeva ja ka raha kulub vähem.
Et väiksema sissetulekuga inimestel võib olla raske arstile arvet maksta, on ette nähtud ka võimalus arveldada garantiikirja alusel arsti ja haigekassa vahel. Mis tähendab, et see osa teenusest, mille tasub haigekassa, lahutatakse inimese arvest maha. Rasedatele, kuni üheaastaste laste emadele ja neile, kellel on mõne haiguse ravi tõttu suurem vajadus hambaravi järele, on kehtestatud teistest kõrgemad kompensatsioonimäärad.
Uue seaduse alusel on kuni 19-aastastele noortele hambaravi tasuta ehk nende eest maksab haigekassa. Sellega püütakse tagada terved hambad noortele, kuni nad õpivad ise oma tervisest hoolima.
Mis puutub hambaproteesidesse, siis haigekassa hüvitab nüüd ja edaspidi vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele kord 3 aasta jooksul suurema osa proteeside maksumusest. Sellestki tegime erandi: end enne oktoobrit proteesijärjekorda pannud pensionärid, kelle kord jõuab kätte veel selle aastanumbri sees, saavad uued hambad suhu haigekassa kulul.
Meie siht oli luua selge hambaraviskeem praeguse segaduse asemele. Eesmärk ei ole siin kokkuhoid - vastupidi, järgmise aasta eelarves näeme ette hambaravi kulude ligi 30-protsendilise kasvu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)