Liitu tuli astuda põhiseadust muutmata

AADU RAST,      17. september 2003


Kui eelmine Riigikogu vaid ühe erandiga (vist Tiit Käbin) hääletas referendumi kahele küsimusele ühega vastamise poolt, olin ma käbe kirjutama, et ometi leidus üks shoti sõdur, kes käib õiget jalga. Arvasin ja arvan praegugi, et Euroopa Liitu tuli astuda, kuid põhiseadust ei tohtinuks muuta. Viimane endises sõnastuses ei võimaldanudki euroliitu astuda. Põhiseadus ei tohi olla mõni paberilipakas, mida igal hetkel võib muuta. Euroliiduga ühinedes tulnuks jätta põhiseadus kus see ja teine. Paber on üks asi, elu teine. Meile nõukogude ajast tuttav asi.
Pealegi Inglismaal ei olevat põhiseadust üldse olemas. Kuidas siis nemad on oma asjad seadnud? Seal kehtivat mõni seadus jumal teab mis iidamast ajast, mistõttu teisi seadusi ei saagi täita. Nimelt nõudis seadus lordidele eesõigust surmanuhtluse korral olla poodud siidnööriga. (Viimane seaduslik surmanuhtlus viidi Inglismaal täide 1956. aastal.)
Muidugi tahtnuks, et meil lahenenuks kõik korrektselt: lambad terved, hundid söönud viisil. Kuid elektroonikainsener Vello-Raul Rebane tõi välja mõtte Euroopa Liitu kuulumise ajaks välja anda eriseadus, mis peatab meie põhiseaduse nende paragrahvide toime, mis on vastuolus liitu kuulumise nõudega (11. mai Äripäev "Põhiseadus võiks jääda muutmata"). Rebane leidis, et referendumi ajaks tulnuks ära otsustada Eesti kodanikkonna küsimus ELi tingimustes. Milliste seaduste kohaselt kujuneb Eesti territooriumi valitsev uus kodanikkond?
Nende küsimuste lahendamine oleks andnud suure osa europooldajaid juurde. Riigikogu aga ei aktsepteerinud probleemide lahendamist enne referendumit. Vägikaikavedu näitas skeptikute suur arv. See ei tõota head edaspidiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)