Lennukatastroof Donetski taevas: neli alternatiivset stsenaariumi

 Juurdluse tehnilisest keerukusest räägib asjaolu, et veel juulis-augustis puudus ekspertidel ühtne arusaam nii katastroofi põhiversioonis kui ka mitmes tehniliselt olulises teguris: kas lennuk tulistati alla maa pealt või õhust; millisele relvasüsteemile kuuluvad sündmuskohast avastatud raketitükid; kust rakett välja tulistati; kes konflikti osapooltest x-hetkel piirkonda kontrollis.

Asjakohase info hindamise

teevad keeruliseks poliitilised intriigid uurimiskomisjoni sees (piirangud ekspertidele tõenditega tutvumiseks, uute tõendite päritolu ja allikate varjamine), aga ka paralleelsete juurdlusmenetluste ja juurdlusorganite käivitus ning selliste seisukohtade võimendus – Hollandi Julgeolekunõukogu ja prokuratuur, Venemaa Juurdluskomitee ja Venemaa Õhutranspordi Föderaalagentuur, USA eriteenistused läbi Valge Maja pressiteenistuse, Ukraina Julgeolekuteenistus ja prokuratuur, diplomaatilised ofensiivid ÜRO-s rahvusvahelise tribunali moodustamiseks ja/või separaatse (Belgia, Holland, Malaisia, Austraalia, Ukraina) rahvusvahelise kohtu ellukutsumiseks.

Eesti meedia

on esitlenud vaid üht võimalikest versioonidest – Vene päritoluga maa-õhk tüüpi BUK-raketikompleksilt antud lööki Donetski nn separatistide poolt ja nende kontrollitud aladelt. Kuulutades muud stsenaariumid tõsiselt mitte võetavaks.

Ehk oleks asjakohane luua avalikkusele nn kogupilt – enne kui rahvusvaheline ekspertide komisjon järgmisel nädalal töö lõpparuande esitab. Seda enam, et see aruanne ei pruugi leida ekspertide üksmeelset toetust, sest võib kaasa tuua kahtlused politiseerituses ja võimendada rahvusvaheliste suhete niigi skisofreenilist vastasseisu.

Tõsiseid versioone

on uurimiskomisjonis vähemalt neli, kui mitte rohkem. Millised on seni meediasse jõudnud versioonid ja poolt/vastu põhistused?

I - Lennuki allatulistamine Ukrainasse infiltreerunud Venemaa relvajõudude eriüksuse poolt.

 Selle versiooniga tuli välja Ukraina Julgeolekuteenistus, väites, et separatistide kontrolli aluses piirilõigus olevat aset leidnud Vene Föderatsiooni relvajõudude mobiilse raketikompleksi piiriületus. Katastroofijärgselt olevat kõnealune tehnika kiirkorras Venemaale tagasi viidud.

Vene Föderatsiooni ametlikud allikad kinnitasid lennuki allakukkumist „Ukraina–Vene piiri lähistel“ (50 km kaugusel piirist), mis teoreetiliselt ei välista diversioonigrupi operatsiooni kõnealuses piirkonnas. Venemaa kinnitas ametlikult, et katastroofipäeval ei lennanud Ukraina–Vene piiri lähedasel alal ühtegi Vene tsiviil- ega sõjalennukit, ja loomulikult eitas diversioonigrupi võimalikkust.

Viitega luuresatelliitide fotodele teatas USA Riigidepartemang mõni päev hiljem, et „ei oma andmeid Venemaa võimaliku osaluse kohta lennuki allatulistamisel“, möönis „raketi väljatulistamist ebaprofessionaalselt“ ja Vene relvajõudude osalust välistavalt. Hiljem ei ole see versioon tõusnud.

II - Lennuki allatulistamine Donetski separatistide poolt ekslikult Ukraina sõjalennuki pähe.

 Selle versiooni kohaselt on lennuki allatulistamise eest vastutavad Donetski separatistid. Seda seisukohta esitavad eelkõige Hollandi Julgeolekunõukogu ja prokuratuur, kes on veendunud raketi väljatulistamises separatistide kontrollitud aladelt. Nemad teadvat selle lennutrajektoori ja raketi tüüpi.

Hollandi juhtimisel tegutsev rahvusvaheline uurimiskomisjon aga distantseerus väitest kui enneaegsest. USA eriteenistused on toetanud versiooni pehmendatud kujul, väites, et separatistid võisid lennuki alla lasta ekslikult Ukraina sõjalennuki pähe; raketi väljatulistamise ebaprofessionaalsus viitavat samuti separatistidele.

Ukraina Julgeolekuteenistus väidab BUK-raketi väljatulistatust separatistide kontrollitud aladelt, separatistid aga Kiievi relvaformeeringute (ka isealgatuslike) kontrollitavatelt aladelt.

Kiiev nimetab mürsu väljalaske kohana Donetski oblasti Grabovo asulat Šahtjorski rajoonis, lennuki rusud kukkunud alale Rassõpnoje ja Grabovo külade vahel. Venemaa luureallikate andmeil tulistati rakett välja Zarostsinski asulast (Šahtjorski rajoonist lõunas), mis asus Kiievi relvaformeeringute kontrolli all. Separatistide väitel käis kõnealune piirkond pidevalt Kiievi ja Donetski vägede vahel käest kätte ja separatistid asusid piirkonda kontrollima alles paar-kolm kuud pärast katastroofi.

Seni põhiliseks argumendiks raketi väljatulistatusele separatistide poolt on Ukraina Julgeolekuteenistuse väidetavalt „vahelt võetud“ telefonikõne „kahe kasaka vahel“, kes peavad objekti taevas Kiievi sõjalennukiks. Hiljem sotsiaalmeediasse ilmunud videokaadrid näitasid väidetavalt samade meeste hämmastust, leides tsiviillennuki rusud.

Donetski võimud on kõnealuse materjali kvalifitseerinud võltsinguks, väites, et separatistid ei kasutanud omavahelises suhtluses nn „avatud sidet“ ja et neil puudunud raketid lennuki tabamiseks sellelt kõrguselt. Katastroofijärgsel päeval olnud separatistide veebisaidil info Kiievi sõjalennuki allatulistatusest, mis päev hiljem aga kustutatud.

Siit tõusevad küsimused. Kas reisilennuki läheduses viibisid või ei separatistide ründeobjektina Ukraina sõjalennukid? Kas separatistidel oli asjakohase võimsusega rakettrelvi?

Kiiev eitab oma õhujõudude viibimist katastroofipiirkonnas. Vastuoluline on Kiievi seisukoht separatistide relvavõimekusest. Ukraina Julgeolekuteenistus eitas katastroofijärgselt BUK-rakettide olemasolu separatistidel; ka Donetski võimude sõnul omanud nad vaid piiratud tegevusraadiusega kaasaskantavaid rakette. Nädal hiljem ”avastas” Kiievi Julgeolekuteenistus, et separatistidel õnnestunud hõivata armee õhutõrjepolk A1402 ja seal asunud ”mittetöötav BUK-kompleks”. Separatistid ja üllatuslikult ka Ukraina peaprokurör lükkasid selle väite ümber. Kõrgus 10 tuhat meetrit ja enam on kättesaadav aga vaid BUK-tüüpi rakettidele.

III - Lennuki allatulistamine Ukraina riiklike või omaalgatuslike relvaformeeringute poolt.

Reisilennuki allatulistamise aastapäeva intervjuus kinnitas Ukraina president Porošenko, et katastroofijärgselt olevat ta kõigepealt „kolm korda kontrollinud, kas Ukrainal pole selles piirkonnas vastavat relvastust“ ning saanud eitava raporti, ja alles seejärel kontakteerunud Hollandi, Malaisia, Austraalia ja USA riigipeadega.

Venemaa omakorda teatas, et tema käsutuses on satelliidifotod, mille kohaselt katastroofipäevil olevat Donetski lähistel positsioonid sisse võtnud Ukraina raketidivisjon koosseisus kolm-neli BUK-raketikompleksi võimekusega hävitada objekt 35 km kaugusel ja kuni 22 km kõrgusel. Kolm fotot 14. juulist 2014 ja katastroofipäeval (17. juulil 2014) Zarotsinski asula lähistel, 8 km kaugusel Šahtjorskist ja 50 km kaugusel Donetskist.

Venemaa teatel olevat 15. juulil täheldatud Ukraina BUK-kompleksi ümberpaigutust Donetski lähistel ja 16. juulil väljunud Harkovist Donetski suunas veel üks BUK-raketikompleks.

USA Valge Maja pressiesindaja tunnistas 27. juulil 2014 Kiievi raketikomplekside olemasolu piirkonnas, kuid eitas nende „viimist töörežiimile“. Moskva andmeil käivitati katastroofipäeval piirkonnas üheksal korral Ukraina raadiolokatsioonijaam 9C18 „Kupol-M1“ lennuliikluse seiramiseks (kasutatav ka tulejuhtimiseks). Venemaa viitas piirkonnas Ukraina 156. seniit-raketipolgu õppustele kui ohufaktorile. Ukraina armee esindajad välistasid õppuste käigus lennuki allatulistamise võimaluse.

IV - Reisilennuki allatulistamine Ukraina õhujõudude hävitaja poolt õhk-õhk tüüpi raketiga.

 Ukraina Julgeolekuteenistuse põhiargument separatistide vastutusest põhineb nn „vaheltvõetud“ telefonivestlusel väidetavalt Ukraina sõjalennukite sihikulevõtust separatistide poolt. Nii Ukraina kaitseministeerium kui ka nn „terrorismivastase operatsiooni keskus“ teatasid katastroofipäeval, et ükski õhujõudude lennuk ega kopter õhku ei tõusnud.

Venemaa kaitseministeerium teatas 21. juulil, et „Venemaa õhuruumi kontrollivad radarid fikseerisid 17. juulil Ukraina SU-25 tüüpi sõjalennukite kõrgusvõtu allatulistatud lennuki trajektooril 3–5 km kaugusel lennukist“. Teates rõhutati, et seda tüüpi lennukid võivad tõusta maksimaalselt 10 km kõrgusele ja hävitada objekti kuni 12 km kaugusel.

Detsembris 2014 informeeris Venemaa Julgeolekuteenistus meediat Ukraina õhujõudude desertöörist, kes teatanud SU-25 sõjalennukite õhkutõusmisest lahingrakettidega katastroofipäeval Ukraina sõjaväelennuväljalt Dnepropetrovski lähistelt ja naasmist rakettideta. Kiiev kuulutas väite võltsinguks.

3. juunil 2015 avalikustas Venemaa oma prioriteetversiooni katastroofi põhjustest, sidudes selle Kiievi sõjalennukite lahingretkega. 15. juulil 2015 esitati eeltooduga seonduv versioon lennuki allatulistamisest õhk-õhk tüüpi raketiga ehk, teiste sõnadega, sõjalennukilt. Sellega vastustati „maa-õhk“ tüüpi raketi tabamus ehk BUK-raketilöök.

USA Valge Maja pressiesindaja hindas 22. juulil 2015Venemaa versiooni „faktidega vabaks ümberkäimiseks“.

 Jääb lisada,

et objektiivne tõde selgub ilmselt nelja põhimõttelise tähtsusega faktori koosmõjul, milleks on:

1) Tsiviil- või sõjaliste satelliidifotode reaalne olemasolu sündmuspaigast katastroofihetkel.

 Kõik asjaosalised on ühel meelel, et tsiviilsatelliite piirkonna kohal ei olnud. Venemaa allikate põhjal võis sündmuskohale kõige lähemal olla USA luuresatelliit. Juunis 2015 ei välistanud Venemaa kaitseministeerium piirkonna kohal isegi kahte USA luuresatelliiti. USA ei ole satelliidifotosid avalikustanud. Venemaa on teatanud enda satelliidipiltidest Ukraina BUK-raketikomplekside paiknemisest ja asukohamuutusest katastroofipäeval.

2) Tunnistajate leidmine ja tunnistuste vettpidavuse ekspertiis.

 Hollandi Julgeolekunõukogu ja prokuratuur teatasid märtsis 2015 tunnistajaotsingu käivitamisest seonduvalt BUK-raketikomplekside asukoha ja ümberpaiknemise ning võimaliku väljatulistamise asjaoludega. Seni teated usaldusväärse infoallika leidmisest puuduvad.

Venemaa on teatanud tunnistajakaitse andmisest Ukraina õhuväebaasist deserteerunud Agapovile (nimi muudetud). Agapov näinud Dnepropetrovski oblasti Aviatorski asula lähistel asuvast lennuväebaasist kolme sõjalennuki õhkutõusmist, kellest kaks ei naasnud (olevat alla tulistatud), üks naasis rakettideta. Tagasipöördunud lennuki piloodilt Vološinilt pärinevat ütlus: „Boeing 777 asus valel ajal vales kohas.“

Kas separatistid siiski tulistasid alla nimelt sõjalennuki (nagu esialgselt teatati nende internetisaidil) ja kas pääsenud sõjalennuk sai korralduse kättemaksuks tulistada alla reisilennuk? Venemaa käsutuses olevat ka tunnistajate ütlused separatistide kontrolli all olevatelt aladelt – tunnistajad näinud katastroofi toimumise ajal taevas sõjalennukeid.

3) Ukraina lennujuhtimiskeskuse dispetšerteenistuse andmete salastatus Kiievi poolt ja avalikkuseni jõudnud info vastuolulisus.

 Meedia andmetel juhtisid lennukit katastroofipaigani Ukraina lennujuhtimiskeskused. Juhtimisvastutust Vene Föderatsiooni Rostovi lennujuhtimiskeskusele üle ei antud. Donetski separatistidelt pärineb info, et lennujuhtimine Donbassi taevas olevat vastutusalast kõrvale kalduvalt Kiievi dispetšerteenistuselt üle antud Dnepropetrovski dispetšerteenistusele. Eksisteerib versioon Kiievi sõjalennukite õhkutõusmisest Dnepropetrovski lähistelt. Ukraina Julgeolekuteenistuse andmeil polevat dispetšerteenistustele etteheiteid. Venemaa uurimiskomisjon avaldas rahulolematust kõnealuste andmete salastatuse pärast.

Samuti meedia andmetel juhtisid Dnepropetrovski dispetšerid lennuki marsruudile, mida teised lennukompaniid tavapäraselt vältisid. Lennuk kaldus ettenähtud lennukoridorist kõrvale 14 km, dispetšerid tõid lennuki lubatud kõrguselt keelatud õhutsooni (kõrguselt 10 600 m kõrgusele 10 000 m). Infoks: BUK-raketid suudavad objekti hävitada 10 000 – 20 000 meetri kõrgusel, SU-25 lennukid vaid kuni 10 000 m kõrgusel.

4) Ligi aasta pärast lennukatastroofi teavitas rahvusvaheline uurimiskomisjon uutest asitõenditest, täpsustamata nende leidmise aega ja kohta.

 Sellistena käsitleti lõhkenud BUK-raketi väidetavalt Venemaal toodetud detaile. Uurimiskomisjon samas ei kinnitanud kõnealuste fragmentide seotust lennuki allatulistanud raketiga. Venemaa rakette tootva kontserni eksperthinnangu kohaselt oli tegemist BUK-raketisüsteemi vananenud modifikatsiooniga, mis oli tootmisest ja relvastusest maha võetud 15 aastat tagasi. Ukraina relvastuses olnud seda tüüpi rakette kümme aastat tagasi, 2005. aastal, tuhande ümber.

  Mis valikud rahvusvaheline ekspertide komisjon 13. oktoobril teeb, kuidas neid põhjendab ja kas üldse põhjendab, saame kuulda juba mõne päeva pärast.

TIIT TOOMSALU, sõltumatu meediaanalüütik

Jaga |