Minu Keskerakond jääb kestma

Mina ja Keskerakond oleme olnud seotud juba kakskümmend aastat. Kui vaatan ettepoole, näen lootust veelgi pikemaks ajahorisondiks. Seetõttu kurvastavad mind viimastel nädalatel mõnuga õhku visatud arvamused Keskerakonna peatsest lõhenemisest või mandumisest madalamale kui IRL. Poliitiliste vastaste puhul saab sellist soovmõtlemist veel mõista, end sõbraks nimetavate arvajate puhul aga tuleb niisugune pahatahtlikkus selgelt hukka mõista.

 Keskerakonna tulevik on elevil hoidnud lisaks erakonnakaaslastele ka mitte nii heatahtlike kaasaelajate meeli. Kui Jürgen Ligi kuulis uudist minu kandideerimisest esimeheks, siis leidis ta põhjuse välja elada oma vana rivaliteet, sest maksude küsimuses pole Ligi vastandunud ühegi teise keskerakondlasega enam kui minuga. Loomulikult ei rõõmustaks ta uue erakonna esimehe valiku üle. Kurb, et temaga liitusid Alaküla ja Väli, kes, tõsi küll, sarnaselt pole senises elus Keskerakonna programmi ja eesmärke nii omaseks pidanud, et erakonnaga liituda.

 Küll aga on mõlemale arvajale ilmselt südamelähedane Tallinna linnameedia, ja selle tulevik paneb enam pingutama kui Keskerakonna ees seisvad väljakutsed.

 Seega loodan, et poole nende südametest võitsin sellega, et esimesed selgitused, miks ma Keskerakonna esimeheks kandideerin, andsin Tallinna TV otse-eetris.

Valime esimeest, mitte linnapead

Hirm linnameedia tuleviku suhtes tuleb valearvamusest, et 29. novembril valib Keskerakond endale esimeest ja seega automaatselt ka Tallinna linnapead. Tegelikult ei näe ükski dokument ette nende kahe ameti ühildamist. Linnapea ja linnavolikogu valimised toimusid kaks aastat tagasi, uutele kohalikele valimistele suundume taas 2017. aastal. See on ka üks oluline põhjus, miks just käesoleval aastal on mõistlik kaaluda erakonna esimehe teatepulga edasiandmist.

 Kui lähtuda põhimõttest, et tänavu pole õige aeg kongressiks, kus on enam kui üks esimehe kandidaat, siis 2017. aastal langeb Keskerakonna kongress kokku kohalike omavalitsuste valimiste valimiskonverentsiga. Nii oli kaks aastat tagasi, ja tõepoolest, valimisele mineva Tallinna linnapea toetamine sellises olukorras on osa kampaaniast. Seega, Savisaare jätkamisel mõlemal postil jääb olukord samaks ka 2017. aasta kongressil. Järgmine võimalus mitme kandidaadi vahel erakonnale esimeest valida tuleb aga alles sügisel 2019, pool aastat peale Riigikogu valimisi. Pole kahtlustki, et sama olukorra jätkumine Keskerakonnas oleks väga sobiv tänasele valitsusele, kus Reformierakond on oskusliku kampaaniaga suutnud juba kolmed järjestikused Riigikogu valimised võita.

 Keskerakonna jaoks on alati olnud olulised ka kohalikud omavalitsused. Siin on lipulaevaks Tallinna linn. Samas on meie programm tähtsustanud kõrgelt ka teisi linnu ja valdu. Kui veel mõned valimised tagasi oli Keskerakond domineeriv jõud enamikes omavalitsustes, siis täna see enam pole nii. Volikogude suurimate jõudude kaarti vaadates tundub, et Eestit on rohelise laine asemel tabanud reformierakondlik kollatõbi. Ma soovin, et 2017. aasta kohalikel valimistel suudaks Keskerakond kõikjal Eestis välja panna konkurentsivõimelised nimekirjad, kes ka tegelikkuses kannavad meie sõnumi kõikjale.

Miks eestlased valivad Keskerakonda?

Jakko Väli esines arvamusega, et eestlastel ei ole põhjust valida Keskerakonda, sest valida on teisigi. Ma selgelt ei nõustu sellise arvamusega. Kandideerides Riigikogu valimistel 1999. aastal, kogesin Keskerakonna meeskonna ja programmi valimisvõitu, sest maapiirkondade valijad olid meiega. Tänaseks on olukord ja ootused taas jõudnud sinna, et meie toetus maapiirkondades taastada. Pikalt on oodatud sõnumit, mis ei sisalda endas ülbet üleolekut ja maksupoliitilisi kingitusi kõige jõukamatele. Keskerakond, kes seisab tasakaalustatud regionaalse arengu eest, muretseb töökohtade ja õiglase palga üle ning pakub maksupoliitikat, mis jaotab maksukoormuse õiglaselt ning tagab riigile ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, on Eesti inimestele selgeks valikuks.

 Jah, mõnikord summutab meie head kavatsused oskuslik propaganda. Aga just Keskerakond on nii eestlaste kui ka vene valijate seas kõige olulisemaks alternatiiviks Reformierakonnale. Kevadel peale valimisi, kui Edgar Savisaar pidi erakonna juhtimisest eemal viibima, suutsime erakonda hoida liinil, mis meie toetust kasvatas. Samal ajal, kui just ametisse astunud valitsuse toetus kivina langes.

 Iga valitsus lagundatakse seestpoolt. Ja tänasel valitsusel on need murenemise kohad selgelt näha. Valitsus on jõudnud seisu, kus jõudu uuteks arenguideedeks napib ja tegude eesmärk paistab olevat lihtsalt vaikselt Eesti riigi koomaletõmbamine. Sellist suhtumist on valus vaadata ja loomulikult peab Keskerakonnal olema valmisolek võimalusel valitsusvastutus võtta. Ilma meieta ei taastata linnade ja valdade kriisieelseid eelarveid. Vastupidi, omavalitsusreformi eesmärk on kulusid kokku hoida, maapiirkondadest veelgi enam välja tõmbuda. Ilma meieta jätkub maksupoliitika, kus aastast aastasse tõstetakse just neid makse, mis kõige valusamalt löövad väiksema sissetulekuga inimesi. Ilma meieta jääb mure eestlaste väljarände ja võimaliku naasmise suhtes vaid tühjaks jutuks.

 Seega, valitsusvastutuse võtmine pole mitte oht oma ideedest lahti ütelda, vaid kohustus valijate ees. Erinevalt Alakülast ei loe mina Keskerakonna valitsuses osalemist aastatel 2002–2003 ja 2005–2007 põhimõtete reetmiseks, kuigi siis ei saavutatud astmelist tulumaksu ega hoitud ära 2005. aastal seadustatud elektroonilist hääletamist. Aga tehtud sai senimaani suurim erakorraline pensionitõus, lastele tasuta koolilõuna ja linnadele-valdadele teehoiu võimalused, mida siiani igatsetakse.

Vene küsimus

Keskerakond on taganud selle, et nii eesti- kui ka venekeelsed valijad on saanud oma hääle usaldada Eesti parteile. Nii peab see ka jääma. Meie silmapaistvatele vene poliitikutele on püütud omistada jooni, et peale esimehevahetust muutuvad nad ohjeldamatuks. Samas, isiklikust kontaktist lähtudes, kinnitan, et keegi pole mulle öelnud, et esimehe vahetumine paneks ta erakonda hülgama ja oma rühmitust looma. Pikaaegne Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kinnitas, et Tallinna linn püsib kindlal fraktsioonil, kus laialijooksjaid ei leidu. Toetus mulle nii Narvas kui ka Kohtla-Järvel kinnitab, et ollakse valmis mõtlema tulevikule sama programmi, aga teise esimehega.

 Kindlasti ei ole Keskerakonna kongressi ees seisev otsus hinnang Edgar Savisaarele ja tema elutööle. Me kõik väärtustame tema rolli nii Eesti iseseisvuse taastamise kui ka meie erakonna ehitamise aastatel. Üheks tema loodud monumendiks jääb kindlasti Keskerakond, aga selleks peavad järgnevad poliitikute põlvkonnad meie erakonda hoole ja pühendumisega arendama.

 Lähiaegadel on lootus, et Savisaar saab naasta linnapea ülesandeid täitma. Samuti on erakond andnud lubaduse jääda katma kõiki kulutusi, mis talle ja Kalev Kallole võivad osaks saada seoses uurimisega. See lubadus jääb kehtima ka siis, kui kongressil valitakse uus esimees ja juhatus.

 Olen Keskerakonna liige olnud viimased 20 aastat ning seisnud kogu selle aja Edgar Savisaare kõrval – nii murehetkedel kui ka rõõmu jagades. Kui minult küsitakse, kes on minu meeskonnas, siis on vastus selge – need on keskerakondlased. Kui küsitakse, mis on minu programm, siis on vastuseks – Keskerakonna programm. Fakt, et ma soovin kanda erakonnajuhi koormat, ei tähenda, et ma taanduksin enda senistest põhimõtetest ja vaadetest. Ma soovin, et Eesti Keskerakond eksisteeriks ka pärast Savisaart, pärast Simsonit ja oleks tõeline jõud Eesti poliitikas veel aastakümneid. Selleks aga vajame vahefiniši läbimist, teatepulga üleandmist ning võimalust kanda Eestis valitsusvastutust. Mina olen selleks valmis!

[esiletõste:] Iga valitsus lagundatakse seestpoolt. Ja tänasel valitsusel on need murenemise kohad selgelt näha.

[fotoallkiri:] KADRI SIMSON: „Jakko Väli esines arvamusega, et eestlastel ei ole põhjust valida Keskerakonda, sest valida on teisigi. Ma selgelt ei nõustu sellise arvamusega.“   Foto Keskerakonna valimiskonverentsilt Euroopa Parlamendi valimiste eel 2014. aasta kevadel. Foto Urmi Reinde

KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees, Riigikogu Keskfraktsiooni esimees

Jaga |