Mida vähem teenid, seda rohkem maksad

SIRJE KINGSEPP,      25. august 2004



Võin kirjeldada ühe sakslase imestunud silmi, kui ma talle ütlesin, et Eestis võetakse kõigilt tulumaksu ühe tariifi järgi ehk siis proportsionaalselt. "Miks teie valitsus rahvast vihkab?" on kõik, mida eurooplane sellise olukorra kohta küsida oskab.

Valitsuse ja ülemuste kirumine on alati eestlaste lemmikteema olnud. Kui nüüd natuke järele mõelda, siis tegelikult kirub eestlane hea meelega ükskõik mida. Kuid mis on siis see, mida eestlane hea meelega kiidab?
Siim Kallas ja tema kannupoisid kiidavad Eesti maksusüsteemi. Rahandusministeeriumi kodulehel on kirjas, et väiksem maksukoormus suurendab töötamise, säästmise ja investeerimise stiimuleid, mis omakorda aitavad saavutada stabiilset majanduskasvu ja parandada Eesti elanike heaolu. Paar lauset edasi teatatakse meile, et "Eestis on sisemaiste säästude tase veel madal ning seetõttu on äärmiselt oluline välismaise rahastamise jätkumine ka järgnevatel aastatel".

Kas peale kliima ei ole midagi vaja?
Kui nende kahe lause üle pead murda, tundub, et meie valitsus võib tõesti armastada Eesti elanikke, kuid need elanikud ei ole eestimaise päritoluga. Need on pigem suure rahakotiga välismaalased või need, kes on suutnud piisavalt säästa. Vahemärkusena võiks mainida, et liisingu või laenu võtmist säästmiseks ei nimetata.
Kas meie nn soodne maksukliima on siia välismaiseid investeerijaid meelitanud või on investeerimiseks ka midagi muud peale kliima vaja?

Eesti majanduskasv jääb alla Lätile ja Leedule
Miks on väga paljude lääne suurfirmade Baltimaade peakorterid Riias? Et mitte tervet lehekülge ära kulutada, toon mõne näite. Sony, Coca-Cola, Statoil, Procter&Gamble. Peale lääne firmade oli Lätis 2004. a aprilli seisuga registreeritud ka 977 Eesti kapitali osalusega ettevõtet. Läti käibemaks on sama suur kui meil ja ettevõtte tulumaks on 15%. Mitteresidendid maksavad tulumaksu kõigi Lätis teenitud tulude pealt. Üksikisiku tulumaks on üks protsent väiksem kui meil praegu, sotsiaalmaksud enam-vähem samad mis meil.
Juunikuu majandusülevaates teatab Eesti rahandusministeerium järgmist: "Eesti majanduskasv ületas esimeses kvartalis Euroopa Liidu majanduskasvu 5,2 protsendipunkti võrra, jäi aga märgatavalt alla Läti ja Leedu kasvule, mis olid vastavalt 8,8 ja 7,7 protsenti." Kõlab hästi, kas pole? Tundub, et midagi on mäda meie riigis, kuid valitsus tegeleb aktiivselt uue aasta eelarvega, kuhu on sisse programmeeritud järjekordne otseste maksude langetamine ning kaudsete maksude tõstmine.

Kolm koledat võõrsõna
Maksud võiks laias laastus jagada kolmeks: progressiivsed, proportsionaalsed ja regressiivsed. Kolm koledat võõrsõna, mida võiks lahti seletada järgnevalt.
Progressiivne on umbes sama, mis astmeline tulumaks. See on üksikisiku tulumaksustamise vorm, mida kasutavad pea kõik arenenud riigid maailmas. Eestlastele selle veel kord lahti seletamine näib mõttetu, kuna Reformierakond on korraldanud sellise ajuloputuse, et üks artikkel enam midagi ei muuda. Illustratsioonina võiks vaid kirjeldada ühe sakslase imestunud silmi, kui ma talle ütlesin, et Eestis võetakse kõigilt tulumaksu ühe tariifi järgi ehk siis proportsionaalselt. "Miks teie valitsus rahvast vihkab?" on kõik, mida eurooplane sellise olukorra kohta küsida oskab.
Kui proportsionaalne tulumaks on veel enam-vähem talutav, siis näiteks tarbimismaksud on regressiivsed. Siia alla lähevad käibemaks, aktsiisid ja muu selline, mille tõstmisega meie valitsus riigieelarve auke lapib. Regressiivne maks tähendab seda, et mida väiksem on inimese palk, seda rohkem ta suhtena palgasse maksu maksab. Toome näite. Kui aktsiis viinapudelilt on 50 krooni, siis 5000-kroonise palga puhul on see palgast üks protsent, kuid 25 000 krooni suurusest palgast vaid 0,2 protsenti. Ühesõnaga, kes vähe teenib, see rohkem maksab.
Küsime siis, miks vihkab meie valitsus oma rahvast ja kellele ta üritab meeldida läbi madalate maksude?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)