Nädala juubilar JOHANN KÖLER 190

Kreiskool jäi rahapuudusel tal lõpetamata, kuid Vastemõisa mõisavalitseja Faber märganud enda teenistuses olnud poisi joonistusoskust ning saatnud ta oma Võnnus elava maalermeistrist venna juurde õpipoisiks.

 22-aastane Johann Köler sõitis 1846. aastal Peterburi, kus juba elas üks tema vendadest, ja hakkas elatist teenima Gölitzi sildimaalimiskojas. Kaks aastat hiljem astus ta Peterburi Kunstide Akadeemia õhtukursustele ja 1851. aastal sai temast akadeemia täieõiguslik üliõpilane. Tegemist oli ainsa kõrgema kunstiõppeasutusega Venemaal, mis lähtus akadeemilise kunsti traditsioonidest. Johann Köler omandaski kunstikoolituse peamiselt klassitsistlike iluideaalide ja romantismi vaimus.

Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetas Köler 1855. aastal ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega „Herakles toob Kerberose põrguväravast“, mille eest sai väikese kuldmedali.

 Tol ajal oli kunstnikel kombeks end välismaal täiendada. Köleri koolilõputöödest ei piisanud reisistipendiumi saamiseks. Õnneks palus üks vürst kunstnikul maalida imperaatori portree ja maksis selle eest 1200 rubla. Lisaks tellis krahv Sievers Võnnu kirikule altarimaali „Kristus ristil“, mille Köler lubas maalida ettevõetava reisi käigus, ning kunstnik võis seega arvestada ka saadava honorariga. Ka sai Köler 1857. aastal Kunstide Edendamise Seltsilt kaheaastase välisstipendiumi.

 Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus maalis oma ema ja isa – lihtsad ja realistlikud karakterportreed (õli).

1857. aastal reisiski Köler mitmel pool Euroopas ning jõudis sügiseks Pariisi. Seal valminud portreed ja eskiisid olid veel väga kinni Peterburi kunstikoolis nõutud klassitsistlikes printsiipides.

 1858. aasta kevadel siirdus Köler Itaaliasse. Nelja-aastane Itaalia-periood oli intensiivne ning kunstniku maalimislaad muutus vabamaks, üha enam eemaldudes rangetest akademistlikest nõuetest. Ta maalis otse looduses rohkesti maastikuetüüde ja portreesid – „Itaalia tütarlaps“, „Tütarlaps allikal“ ja „Itaallanna lastega ojal“ (kõik õlimaalid). 1859 maalis ta autoportree (õli) ning joonistas palju.

Roomas töötas Köler ühe eraakadeemia kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarellitehnika.

1859. aastal Köler eksponeeris Rooma kunstinäitusel kompositsiooni „Kristus ristil“ (õli, asub Eesti Kunstimuuseumis) ning valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks.

 Akadeemiku nimetuse pälvis Johann Köler 1861. aastal Peterburi Kunstide Akadeemialt, pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesise kiriku altarimaali teisendi/koopia „Kristus ristil“. Nii oligi saunamehe pojast saanud akadeemik ...

 Köler pöördus 1862. aastal tagasi Peterburi, kus võttis vastu õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja; töötas 1869–70 Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna. „Riigikantsler vürst Gortšakovi portree“ eest (õlimaal, asub Moskvas) omistati talle professori tiitel.

 Peterburis tegi Köler kadestamisväärset karjääri. Ta portreteeris tsaar Aleksander II, oli tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Tunnustuse saavutas ta idealiseerivate akadeemiliste esindusportreedega, kuuludes akadeemilise romantismi viljelejate koolkonda.

Johann Köler oli aastakümneid üks Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1872. aastal Tartus moodustatud ning eesti kirjanduse ja kultuuri arengus suurt tähtsust omanud Eesti Kirjameeste Seltsi president oli ta aastail 1890–1892. Köler maalis rahvuseepose looja F. R. Kreutzwaldi portree (õli) ning soovides, et see jääks tingimata Eestisse, kinkis selle Õpetatud Eesti Seltsile.

 Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale. Ta isegi signeeris oma maale Köler Williandi.

 Kui Johann Köler 1893. aastal Peterburist üle hulga aja kodumaale tuli, külastas ta ka Hiiumaad. Seal hakkas talle silma nägus kutsar Villem Tamm, keda hüüti Ilusaks Villemiks. Köler maalis ja joonistas teda korduvalt, põlistades selle talumehe Kristusena Tallinnas Kaarli kiriku apsiidimaalile.

Hiiumaa-reisil valmisid meile kõigile tuntud akvarellid „Hiiu naised kaevul“ ja „Hiiu naine“. Kodumaa loodust ja olusid kujutavad ka akvarellid „Ketraja“ ja „Kunstniku sünnikoht“. „Ärkamine nõidusunest“ (õlimaal, kadunud) rõhutab allegoorilises vormis eestlaste põlist õigust oma maale.

 2014. aastal ilmus Tartu E-kunstisalongis välja suhteliselt hästi säilinud maal „Hiiu saare talupoeg kirvega“. Tartu Peetri kiriku altarimaalil „Tulge minu juurde“ on modelliks Hiiumaa noormees, sama modelli Villem Tamm ongi kasutatud ka eesti rahvusliku kunsti esimese monumentaalmaali – Tallinna Kaarli kiriku apsiidifresko „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete“ – jaoks (1879).

 Johann Köleri maalist „Truu valvur“ (õli) on praeguseks kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. „Truu valvur“ on Köleri konkurentsitult erootilisim ja idealiseerivama alatooniga maal.

 Kunstikoguja Enn Kunila kollektsioonis on Köleri maalid „Itaalia maastik“ ja „Daami portree“. Oksjonil on teadaolevalt müüdud ainult üks Köleri maal.

 Suur kunstnik suri 22. aprillil 1899. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule. Matmispaika tähistab skulptor Amandus Adamsoni loodud hauasammas.

 Eluajal oli Johann Köler kunstnikuna enamikule oma rahvast tundmatu, tuntud aga ühiskonna- ja seltskonnategelasena. Tema ausammas (skulptor Edgar Viies ja arhitekt Rein Luup) paigaldati Viljandisse Lossi tänava äärsele haljasalale kunstniku 150. sünniaastapäeva puhul.

 HEILI MÄND

Jaga |