Tõde e-hääletusest ja viirusetõrjest

 Vastikute arvutiviirustega on sama jama. Keegi teeb viiruse valmis ja saadab võrku. Võrgust peab viirus jõudma, aga ei tarvitse jõuda, näiteks viirusetõrjefirma (edaspidi lihtsalt – Firma) püünisesse. Firma asub kohe vaktsiini välja töötama ja leitud “vaktsiin” saadetakse värskendustena klientidele. 99% juhtudel olen Firma tööga väga rahul, aga järelejäänud 1% teeb mind pisut murelikuks.

Nagu kõik siin maailmas, nii on ka viiruste tõrjumine äri, ja tihti on äri seotud luuretegevusega.

Kui installeerime arvutisse viirusetõrjeprogrammi, siis usaldame Firma kätte kogu arvuti sisu lootuses, et teised, need pahad, sinna ligi ei pääse. Arvuti on Firma ees sama kaitsetu kui narkoosis patsient operatsioonilaual – ei tea vähimatki sellest, mida temaga parajasti tehakse. Edukaks tegutsemiseks peab viirusetõrje pääsema iga failini, nägema seda faili, viiruse avastamise korral faili muutma, kustutama või paigutama karantiini. Seega võib Firma teha minu arvutis mida tahes. Kui Firmal on juhtumisi erihuvid, siis on tema probleem vaid selles, kuidas huvipakkuvaid faile üles leida. Mitte selles, kuidas neid kopeerida, muuta või kasutada.

 Iga päevaga lisandub tuhandeid viiruseid ja iga päev laeb Firma mulle arvutisse hulgaliselt viirusetõrje-värskendusi. Mida nood tegelikult sisaldada võivad, ei tea Eestis ka kõige kõrgemate pagunitega arvutispetsialist.

 Mida teeksin mina kui Paha Inimene, kes Firma töötajana sooviks muuta Riigikogu koosseisu pisut meelepärasemaks?

 E-hääletada saab teatavasti 7 päeva jooksul – 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Esimesel võimalusel hääletaksin ja kopeeriksin kogu protseduuri viimase bitini. Liba-valimisserveri, e-viiruse loomiseks ja süsteemi korduvaks testimiseks jääks mul aega enam kui küll.

 Et viirusetõrje võimaldab mul klientidele lausa individuaalset lähenemist, saadaksin “värskendused” klientidele “näoraamatu” järgi valikuliselt. ”Värskendused” sisaldaks juba konkreetse valimispiirkonna kandidaatide nimekirja koos konkreetsete soovitustega häälte kantimiseks. Loomulikult kustuvad “värskendused” kohe pärast ülesande täitmist. Iga kanditud hääl muudab erakondade vahelist häältesaaki kahe hääle jagu! Ühelt hääl vähemaks, teisele – juurde. “Kui kogu rehkendust ei jõua, siis tee pool,“ õpetab tuntud klassik. Sel juhul tuleb kliendi arvutisse saata mingi keskvalimisserverit imiteeriv programmikene, mis jätab mulje hääletamisest, ja “valedele” antav hääl ei jõua kusagile. Kui klient juhtub kuuluma nende 4,2% hulka, kes kontrollivad tulemust, siis teise katse laseb viirus õigesti läbi, ja kõik näib olevat OK.

Mida on võimalik näha valimiskomisjonil?

Mitte midagi! Valimisserverisse läheb eelnevalt “õigeks“ muudetud hääl. Valimiskomisjon isegi ei tohi teada, kuidas mina suhtlen Firmaga. Meie “värskenduste” vahetus on sõnumisaladusega kaitstud ja jälgimiseks oleks tarvis kohtuniku luba! Tegelikult sadu tuhandeid lubasid…

 Keegi pidavat tulemusi kontrollima? Jama! Ainult 4,2% interneti teel hääletajatest kasutas 2015. a. valimistel verifitseerimistööriista, s.t kontrollis oma häält mingi teise riistapuuga. Minimaalselt on vajalik verifitseerida 2% häältest, selleks et saaks statistiliselt kinnitada, et valija seade ei sattunud pahavararünnaku ohvriks. Mina kontrollisin juba eelnevalt „näoraamatu“ järgi oma kliente, kas nad kipuvad tulemust kontrollima või ei. Ja kui ka keegi leiab võltsingu, siis jääb inimene ikka ise süüdi. Tema eksis!

 Valimiskomisjon üritab iga hinna eest varjata igasuguseid anomaaliaid, et mitte panna e-hääletuse turvalisust kahtluse alla. Arvuti kontrollimine ei anna ka midagi, sest viirus on sealt ammu kadunud.

Kes upitas Rõiva e-häälte abil peaministriks?

Kellelt peaks näiteks viirusetõrjefirma Kaspersky Lab viirus hääled võtma ja kellele andma? (Selle Lab’i asutaja on endine eriteenistuste ohvitser.) Võtma Rõivaselt ja andma „venemeelsele“ Savisaarele? Vale vastus! Venemaa eesmärk on muuta Eesti kahaneva majandusega stagneerunud konkurentsivõimetuks riigikeseks, kust tööjõu parim osa põgeneb, kus juurutatakse vaikivat ajastut, kus rahvas ennast lolliks joob ja süstib, kus valitsus õhutab vaenu kogukondade vahel… Eestist peab saama viletsam riigikene, kui seda on isegi tänane Putini-Venemaa! Just nende Venemaa eesmärkide täitmiseks on Rõivase valitsus konkurentsitult parim! Sokutada e-häälte abil Savisaar peaministriks? No ei! Jumal teab, millega see mees veel hakkama võib saada. Äkki tõmbab veel majanduse käima ja inimesed hakkavad Eestisse tagasi tulema? Venemaale seda küll tarvis ei ole! Stagneerunud majandusega ja inimestest tühjenevat riiki on odavam üles osta. Huvitaval kombel sobib Rõivase valitsus ka ameeriklastele. Eesti ehitab USA tarbeks sõjaväebaasi, ostab ja täristab relvi, klähvib Venemaa suunas, paigutab USA mõjuagente tundlikele ametikohtadele…

Kuhu jäävad Eesti rahva huvid?

Ei maksa arvata, et Kaspersky firma ainukesena kubiseb luureagentidest. Ega LKA ka ei maga. Mis võiks luureagentuuridele olla veel ahvatlevamad kui viirusetõrjefirmad? Viirusetõrje varjus pääseb ligi suvalistes arvutites olevatele ärisaladustele jne. Loomulikult on võimalik ka terroriste ja kurjategijaid püüda. Me ei tea, kellele kuuluvad tasuta viirusetõrjet pakkuvad firmad ja kes neid finantseerivad. Raha peab neile kusagilt tulema ja ilusate silmade eest nad oma toodangut ei jaga. On hämmastav, et Eesti riik on usaldanud Riigikogu valimised luureagentuuride kätesse ja loonud nendele otsetee Simm’ide sokutamiseks NATO struktuuridesse. Kindlasti oleks Kaspersky Lab nõus võtma ka Pentagoni saladuste kaitsmise enda õlgadele.

 2015.a. Riigikogu valimistel oleks piisanud vaid umbes 8500 ehk iga kahekümnenda e-hääletaja hääle asendamisest, et soovitud seltskonna valimisedu saanuks garanteeritud. E-hääletajaid oli 176 329.

Ajakirjanduse ja Wikipeedia andmete tähelepanelik lugeja.

(Autor toimetusel teada.)

[illustratsiooniallkiri]   PEIBUTIS: Me ei tea, kellele kuuluvad tegelikult viirusetõrjet pakkuvad firmad ja kes neid finantseerivad. Ilusate logode ja nimede (pildil) taga peituvad tihtilugu eriteenistused, kes viirusetõrje varjus pääsevad ligi suvalistes arvutites olevatele ärisaladustele. Aga võivad mõjutada ka probleemideta Eesti e-hääletust.

Jaga |