Kuidas valitakse pontifeksi?

13. aprill 2005


Seda tehakse erilises salajases kardinalide kogus, konklaavis (ladina keeles lukustatud ruum), kes koguneb mitte varem kui 15. päeval ja mitte hiljem kui 18. päeval pärast pontifeksi surma. Juba ongi üldsusele teada antud, et uut paavsti hakatakse valima 18. aprillil. Alates 14. sajandist osalevad sellel protseduuril ainult kardinalid. Paavsti toolile kandideerijad ei tohi olla üle 80 aasta vanad, ja kardinalide arv, kes valivad uut pontifeksi, ei tohi ületada 120. Teadaolevalt hakkavad hääletama 117 kardinali, nendest 114 on ametisse määranud kadunud Johannes Paulus II..
Valimised viiakse läbi Vatikanis. Arvatakse, et kardinalid kogunevad ühte ruumi ja istuvad seal kuni võiduka lõpuni. Tegelikkuses võtab konklaav enda alla üsna suure ruumala, mis on jaotatud tubadeks. Uks, mis viib hääletamiseks eraldatud alasse, keeratakse lukku seest ja väljast. Kuni pole valitud uut pontifeksi, ei tohi mitte keegi sealt lahkuda. Uks avatakse alles pärast hääletamise lõppu.
Kogu selle aja viibivad kardinalid täielikus isolatsioonis maailmast. Nad ei kasuta telefone, tubades ei ole televiisoreid ega raadioid.
Paavsti valimiseks on vaja kaht kolmandikku konklaavi liikmete hääli ja veel üht häält lisaks. Uueks katoliikliku maailma Pühaks Isaks saada ei ole kerge, sest tihtilugu on selleks saanud üllataja, nagu Karol Wojtylagi omal ajal. Praktika tõdeb: „See, kes konklaavis arvab end olevat juba paavstiks valitud, võib enamal juhul hääletamisruumist väljuda ikkagi endiselt kardinalina."
Hääletamise lõppemisest saab üldsus teada suitsu järgi, mis tuleb Sixtuse kabeli Apostelliku palee korstnast. See sajanditevanune traditsioon, et kaminas põletatakse valimissedeleid segi õlgedega, on säilinud siiamaani. Kui korstnast tuleb musta suitsu, ei ole paavst veel valitud. Kui suits on valge, siis on uus paavst konklaavil juba teada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)