![]() Rail Balticu rajamine kui totter allumine Brüsseli rumalusteleAIVO OINA, 26. oktoober 2016Eestis oli kunagi maailmatasemel kitsarööpmeline raudtee. Näiteks Tallinnast sõideti üle Rapla Viljandisse ja ka Virtsu. Algul ikka aururongiga. See väikene „susla“ polnud väga kiire. Oli aega loodust nautida, jaamades jäätist ja ka õlut osta.
Noore poisuna Viljandisse jõudes oli taskuraamat tüdrukute aadresse täis ja küllakutseid hulgani. Telefonid olid tollal kodudes veel üsna haruldus ja suhtlus käis ikka kirja teel. Oli ka suur raudtee, mis viis Leningradi ja Moskvasse, haarates kaasa palju kohalikke sõitjaid ning ka Petseri ja Pihkva rahvast. Olles praktikal Pihkva ajalehes, sõitsin sinna ikka öise rongiga. Olid nii kupee- kui ka platskaartvagunid. Kõik vastavalt sõitja rahakotile. Rääkimata restoranvagunist, kus üllatavalt head ja maitsvad toidud. Selline raudtee sobis kogu Eestile ja loomulikult veeti seal ka palju kaupa.
Rahvalt luba pole küsitud Läks aeg edasi ja kitsarööpmeline raudtee võeti üles. Viljandi suunal tehti rööpmevahe laiemaks ja mõneks ajaks oli olemas isegi ühendus Tallinn–Pärnu–Riia. Aga sellestki jäi Eestile väheks. Oma Nokia otsimisel mindi kaasa Brüsseli hiigelleiutisega Rail Baltic ja hakati ülikiiret raudteed üles kiitma, oma rahva käest selleks luba küsimata. Hullem asi on selles, et tahetakse teha täiesti uus teetrass ja sellega seoses vaesustada suur hulk meie kodusid. Kõigele lisaks poolitada Eestimaa Lääne- ja Ida-Eestiks. Omamata insenerioskusi, arvan, et targem oleks ikka see vana Tallinn–Tartu–Valga suund kasutusele võtta ja korda teha olemasolev taristu. On olemas juba sissetrambitud alusmaa ja pole vaja erilisi sundvõõrandamisi. Pole ju mõeldav, et hakkame oma pisikesest riigieelarvest ülal pidama kaht raudteed, kuigi pole seniselgi enam ammu kasumlikkust. Liikluses me teame, et kiirustamine ei vii kuhugi. Kas kaubarongid peavad tuiskama Tallinnast esimesse peatusse Pärnus kohutaval kiirusel? Milleks? Samas vajame raudteed, mis oleks meile vajalik. Raudteed, mis tooks oma rahva maakohast tööle. Riigiisad sõidavad riigiautodega ega mõtle sellele, et tavainimesele on autosõit ikkagi väga kallis lõbu ja lõppkokkuvõttes sobimatu, võrreldes kuupalga või pensioniga. Eraldi küsimus oleks: mida me Tallinnas vagunisse laadime ja Brüsselisse saadame? Võib-olla vaid käputäie eurosaadikuid ja ametnikke? Seega kiire erirong erivagunitega! Paljud ärksamad inimesed on selle vastu. Keskerakond on üle kümne korra soovinud, et rahvale otsustusõigus antaks. See aga valitsejaile ei sobi. Neile meeldib, et rahvas närigu muru! Algamas on järjekordne lollitamiskampaania, mis võtab paljudelt kodudelt maa ja eluõiguse. Mille nimel? Ikka totter allumine Brüsseli rumalustele. Meie aga oleme truud alluvad.
Lõunanaabrid on märksa tõrksamad Naabrid lõunast on aga hoopis teist meelt. Riigifirma Leedu Raudtee (Lietuvos Gelezinkeliai) hinnangul ei toonud Rail Balticu hankemudeli kokkuleppe allkirjastamine ettevõttele kasu, sest see muutis ettevõtte vastutavaks Rail Balticu haldusfirma RB Rail tehtud vigade eest. Leedu Raudtee allkirjastas hankeleppe alles siis, kui nõukogu selleks vali käsu andis. Raudtee tegevjuht Stasys Dailydka ütles BNS-ile, et samas on ta omaltpoolt kõik teinud ja hoiatanud, et lepe Leedu Raudteele kasu ei too. „Lepinguga on hulganisti probleeme – me kaotame palju asju, isegi meie tütarfirmad ei saa hangetes osaleda, ja RB Rail ei vastuta mitte millegi eest – ei liiklusohutuse, võimaliku kahju ega ka raha väärkasutuse eest. Viimaks võib see kaasa tuua Euroopa rahade kaotamise,“ rääkis Dailydka. Tema sõnul oleks pidanud Leedu Raudteed erikohtlema, arvestades, et ettevõttel on ainsana ka varasid. Kui Lätis ja Eestis on ühisfirma RB Rail aktsionärideks spetsiaalselt loodud ettevõtted, siis Leedus on selleks Leedu Raudtee. Huvitav on see, et kõikjal kirjutatakse ehitustöödest Poola piirini. Aga edasi? Tundub, et poolakad oma suurema tarkusega pole veel midagi otsustanud. Ja kas üldse otsustavad? Ja ikka ei saa keegi meist aru, mida see kiirraudtee vedama hakkab? Rail Balticusse plaanitava tohutu investeeringu põhjendamine ei ole Brüsselil lihtne, aga siit-sealt mõne ähmase põhjuse ikka leiab, näiteks Põhja-meretee ja Helsingi–Tallinna tunneli kaudu kunagi kauges tulevikus võib-olla liikuma hakkavad kaubavood. Kas ikka peame praegu sellise võlakoorma alla heitma?
AIVO OINA, vaatleja
[esiletõste] Algamas on järjekordne lollitamiskampaania, mis võtab paljudelt kodudelt maa ja eluõiguse. [fotoallkiri] UUS VÄLJAKUTSE RAHVALE: Paljud ärksamad inimesed on Rail Balticu vastu. Tahetakse ju selle jaoks teha täiesti uus teetrass ja sellega seoses vaesestada suur hulk trassile või selle äärde jäävaid kodusid. Kõigele lisaks poolituks Eestimaa nüüd Lääne- ja Ida-Eestiks. Fotol Rail Balticu eskiis. Viimati muudetud: 26.10.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |