Eesti elu toimub USA raudse taktikepi all

Perekonna õiguste eest seisev ja portaali "Objektiiv" vedav Varro Vooglaid teeb ühiskonnas tänuväärset tööd. Selles portaalis kirjutatakse Eestis ja välismaal toimuvast ausalt ja avameelselt.

„WikiLeaks-i lekitatud ja nüüdseks avaldatud kirjavahetusest selgub, et USA on Eestis läbi viinud hiljuti agarat kampaaniat, muutmaks Eesti rahvastiku koosseisu, nii et see koosneks suuresti mittevalgetest. Dokumendist selgub, et USA soovis teha suunatud propagandat koolilastele ja ametivõimudele,“ toob portaal välja.

 Sekkumine Eesti siseasjadesse

Seejärel ilmus Varro Vooglaiu juhitavas portaalis Objektiiv suurepärane juhtkiri sellel teemal.

„Nimelt leidis dokumentaalset kinnitust, et juba kümme aastat tagasi töötas USA saatkond kohaliku poliitilise eliidiga tihedaid suhteid punudes selle nimel, et Eesti valitsus näitaks üles suuremat initsiatiivi uute mitte-eurooplastest immigrantide vastuvõtmisel, et ametivõimud viiks koolide õppeprogrammidesse ameerikaliku sallivusagenda edendamise ja multikultuurses ühiskonnas elamise hüvede toonitamise, et ajakirjanikke suunataks rohkem käsitlema selle sama agendaga määratletud diskrimineerimisega seonduvaid küsimusi, et ühiskondlik arutelu keskenduks rohkem sallivuse ja mitmekesisuse temaatikale jne.,“ kirjutas Objektiivi toimetus.

Juhtkirjas leitakse, et USA saatkonna tegevust, nagu see WikiLeaksi paljastusest kajastub, võib nimetada julgelt sekkumiseks Eesti Vabariigi siseasjadesse.

„See, millistele väärtustele meie koolides keskendutakse või milliseid küsimusi meie ühiskondlikus arutelus rõhutatult käsitletakse, peaks olema eestlaste endi, mitte välisriikide saatkondade asi,“ toonitab Objektiiv.

 Peavoolumeedias vaikiti maha

Juhtkirjas kahetsetakse, et Eesti poliitiline eliit ja meedia käitusid WikiLeaksi selle info avalikkuse ette jõudmisel teemale minimaalselt tähelepanu pöörates, et mitte öelda – seda maha vaikides. „Niisuguse reaktsiooni silmakirjalikkuse ilmestamiseks võib hetkeks mõelda, milline kisa vallandunuks (täiesti põhjendatult) juhtiva poliitilis-ajakirjandusliku establishment’i esituses siis, kui tulnuks päevavalgele, et seesugune mõjutustegevus ei lähtu mitte Kentmanni, vaid hoopis Pikalt tänavalt,“ märgib portaal.

Juhtkirjas märgitakse, et tegelikult on USA just sellisel kulissidetagusel moel oma saatkondade kaudu suunanud paljude riikide sisemisi protsesse juba aastakümneid. „See peaks siiski tõstatama mitmeid tõsiseid küsimusi. Seda eeldusel, et mõtleme Eestist kui iseseisvast ja rahvusliku väärikusega riigist, kus ei tantsita mitte kellegi teise pilli järgi, vaid ühiskondlike suundumuste üle otsustab Eesti rahvas ise,“ märgib Objektiiv.

Olulised küsimused

* Millised on USA ja teiste lääneriikide, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide ning Lääne suurkorporatsioonide varjatud mõjutustegevuse vormid ja mastaabid Eestis?

* Kas Eestis leidub poliitikuid ja ametnikke, kelle suhted eelnevalt nimetatud välismaiste huvikeskustega on problemaatiliselt lähedased?

* Kas Eesti poliitilises ja ametkondlikus eliidis leidub inimesi, kes saavad mõne lääneriigi huvide esindamise eest materiaalseid hüvesid?

* Millised kodanikeühenduse eksitava sildi all tegutsevad organisatsioonid viivad välisrahastusele tuginedes ellu Lääne huvigruppidest lähtuvat ideoloogilis-poliitilist tellimust?

* Kes on need inimesed, keda analoogilise tegevuse korral idasuunal peab kaitsepolitsei mõjuagentideks?

Kiltrite ja kubjaste ühiskond

„Viimaks on kõige masendavam see, kui niisuguste küsimuste püstitamist – nende uurimisest ja avalikust käsitlemisest rääkimata – ei peetagi meie poliitilise juhtkonna, õiguskaitseorganite ja meedia poolt oluliseks ega vajalikuks. Otsekui poliitilise, ametkondliku või muu võimupositsiooni kasutamine mitte oma rahva ja riigi, vaid välismaiste huvikeskuste hüvanguks oleks probleem üksnes idasuunal. Tõdemus, et demokraatia fassaadi taga laiutavad avalikult teadvustamata kildkondlikud huvid ja protsessid, on muutumas üldlevinuks,“ kirjutab portaal.

Juhtkirja hinnangul näitab see, et hüljatud on iseseisvale riigile omane mõtlemine ja identiteet, sest Eestist ei taheta, ei juleta või ei suudeta mõelda millegi muu kui globaalse võimusüsteemi osisena. „Pseudosuveräänse osisena, kus ohje hoiavad mitte vabad kodanikud, vaid kiltrid ja kupjad, kandes küll kõlavaid ametinimetusi (president, peaminister, parlamendiliige), kuid olles tegelikult vaid välismaiste peremeeste kohalikud asehaldurid, kelle väärtust hinnatakse üksnes kuulekuse ja tõhususe järgi. Paljuski just sellise, tõeliselt vabade ja väärikate kodanike ideaali vastandiks oleva mentaliteedi levikus meie rahva ja riigi traagika seisnebki,“ kirjutab Objektiiv.

„Usku sellesse, et Eesti riigi valitsemine toimub üksnes või isegi peamises osas läbipaistvalt põhiseaduses ettenähtud institutsioonide kaudu (Riigikogus, valitsuses jne) ja eesti rahva hüvanguks, kannavad endas üha vähemad inimesed. Tõdemus, et demokraatia fassaadi taga laiutavad avalikult teadvustamata kildkondlikud huvid ja protsessid, on muutumas üldlevinuks,“ märkis Objektiiv oma juhtkirjas lõpetuseks.

Refereeris INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] Perekonna õiguste eest seisev ja portaali "Objektiiv" vedav Varro Vooglaid teeb ühiskonnas tänuväärset tööd. Selles portaalis kirjutatakse Eestis ja välismaal toimuvast ausalt ja avameelselt.

Jaga |