Julgus olla Iraani liitlane läheb Süüriale kalliks maksma

Obama andis Süüriasse militaarselt sekkumise otsuse tegemise üle Kongressile, mis kogunes 9. septembril teemat arutlema. Dyeri sõnul tuli paljudele Obama selline käitumine üllatusena, kuigi selle üle pole midagi imestada. „Obama on ilmselt salamisi tänulik Suurbritanniale tagasitõmbumise eest, sest see andis presidendile vabanduse rünnak Süüria vastu edasi lükata ja võib-olla lõpuks isegi katkestada," kirjutab Dyer.

USA räpased teod

„Obama tõi USA väed välja Iraagist ja väed tuuakse peagi välja ka Afganistanist. Obama ei soovi alustada Süüriaga sõda, mida oleks pärast pommitamise algust juba raske vältida," kirjutab Dyer. Ajakirjanik meenutab artiklis mitmete kõrgete USA julgeolekuametnike varasemaid sõnavõtte, kes kõik kui ühest suust on pikka aega rõhutanud tugeva Süüria-vastase sõjalise sekkumise vajadust.

Dyeri sõnul on probleemiks see, et Obama on jäänud USA välispoliitilise establishment'i haardesse, kelle eesmärgid ja eelarvamused ületavad enamasti USA presidendi ja Kongressi soove ja vaateid. „USA välispoliitilise establisment'i jaoks pole massihävitusrelvad probleemiks seni, kuni need on nende poolel. Nad pole kunagi loobunud õigusest alustada massihävitusrelvade kasutamist, kuigi need on sadu kordi surmavamad keemiarelvadest," kirjutab Dyer.

Ajakirjanik meenutab, et USA välispoliitiline establishment ei olnud isegi selle vastu, kui Iraani šahh massihävitusrelvi soovis saada, kuna šahh oli Washingtoni liitlane. Dyeri sõnul pole need USA poliitikakujundajad kunagi andestanud iraanlastele, kes kukutasid šahhi 1979. aastal.

Pärast šahhi kukutamist hakkasid jänkid toetama Iraagi presidenti Saddam Husseini, kes kasutas mürgist gaasi sõjas iraanlastega aastatel 1980-1988. Dyeri sõnul aitasid USA õhujõudude ohvitserid Husseinil planeerida gaasirünnakuid kaevikutes olevate Iraani sõdurite vastu ja CIA püüdis koguni Husseini süü kurdide gaasitamise eest määrida iraanlaste kaela. Nüüdseks on Hussein hukatud ja Iraak on muutunud Iraani liitlaseks. „Kuid Iraan on endiselt jäänud nende USA poliitikakujundajate peamiseks vaenlaseks, ja mäng kestab edasi," märgib Dyer..

Miks USA ei hau Egiptuse-vastaseid rünnakuid?

Dyer toob välja, et Süüria on tuntud tugeva Iraani toetajana. Seega on Damaskuse valitsus Washingtoni jaoks pidevalt pinnuks silmas. Kuna Egiptus on USA liitlane, siis üle tuhande egiptlase tapmine Egiptuse armee poolt ei tekitanud USA-s protesti. Süüria president Bashar al-Assadi valitsus on aga USA-vastane, ja sellest ka USA ettevalmistused militaarseks tegevuseks pärast siiani avalikkusele segaseks jäänud keemiarelvade kasutamist.

„Assadi režiimi ei tohi hävitada, sest siis võib Süürias võimule tulla al-Qaeda," märgib Dyer. Kuid USA välispoliitilisele establishment'ile on tema sõnul oluline lajatada nii kõvad hoobid, et need kukutaks Assadi võimu, ja seega kaoks Süüria liit Iraaniga. „Keemiarelva-teema on ettekääne, mitte reaalne motiiv lubatud Süüria-vastaste rünnakute teostamiseks," märgib Dyer.

Ajakirjaniku sõnul Obama kahtleb, kas see USA välispoliitilise establishment'i plaan ikka reaalselt töötaks. Dyeri väitel Obama kardab õigustatult, et isegi USA „piiratud" rünnak Süüria pihta võib lõppeda ulatusliku sõjaga. „Seega Suurbritannia parlamendi otsus võitis Obamale aega juurde, ja rünnaku langetamise otsuse jätmine Kongressile võib USA presidendil aidata üldse pääseda sellest dilemmast," märgib Dyer.

Tõlkinud INDREK VEISERIK

Jaga |