Arnold Greenil aega kohtuotsuse edasikaebamiseks vaid 10 päeva

MART OJASALU,      14. november 2001


Kõik eestlased olid sõjajärgsel ajal teadlikud, et nad ostavad paadipõgenike vara Nõukogude riigilt või siis ehitavad oma eramud ja suvilad vastu äraläinute tahtmist nende maadele. Järelikult olid nad kõik pahausksed. Pahausksed ei olnud sissetulnud venelased, kes ei teadnud paadipõgenikest midagi.

Äripäeva käsitluses (29. oktoobril) tuleb Arnold Greenil kohtu otsuse alusel loovutada oma Nõmme maja riigile, kes tagastab selle endise omaniku tütrele.
Green ostis vaidlusaluse maja riigilt detsembris 1989 ja vormistas tehingu arvatavasti kinnistusraamatusse. Oleme teada saanud, et Green on tunnistatud asjaõigusseaduse kohaselt pahauskseks omanikuks, millega on loodud eriline pretsedent. Kohtulahendi küsitav sisu seisneb selles, et ENSV ajal osteti nii eravaldajate kui riigi käest siis kehtinud seaduste alusel tuhandeid linna- ja maamaju, mis kuulusid varem paadipõgenikele. Tänaseks on need majad ja krundid enamasti uute omanike poolt kantud kinnistusraamatutesse. Kõigi nende ostjate suhtes oleks poliitilistel motiividel võimalik alati kasutada pahauskse omaniku klauslit, mis võimaldaks kõik need majad taasriigistada. Samuti saaks samal meetodil taasriigistada tuhandeid peale sõda ehitatud elamuid ja suvilaid, kuna ehituskrundid eraldati ENSV seaduste alusel ilma endiste omanike (pärijate) loata. Niisuguse kõikehõlmava protsessi läbiviimist on korduvalt nõudnud endised omanikud ja isamaalised juhtfiguurid.

Heauskseid omanikke vähe

Saksa õigusruumist Eestisse üle kantud asjaõigusseadus võib meil esile kutsuda uue massirepressioonide laine, kuhu Greeni juhtum ilmselt kuulub. Probleemi õiguslikuks sisuks on asjaolu, et kõik eestlased olid sõjajärgsel ajal teadlikud, et nad ostavad paadipõgenike vara nõukogude riigilt või siis ehitavad oma eramud-suvilad vastu väliseestlaste tahtmist nende maadele. Seega kõik meie, kes me siin elasime, olime pahausksed peale sissetulnud venelaste, kes ei teadnud paadipõgenikest midagi.
Tuginedes analoogilisele ajaloolisele olukorrale, otsustas endine Ida-Saksamaa lugeda kõik varem seaduslikus korras omandatud vara heauskseks. Teatavasti hüppasid tuhanded majaomanikud DDRi aegadel piltlikult üle Berliini müüri ja nende mahajäänud majad ostsid ära üldjuhul parteifunktsionäärid. Pahauskse omandamise klauslit rakendati Saksas aga vaid nende isikute vastu, kes isiklikult võtsid osa ülehüppaja represseerimisest, et omastada viimase vara. Greeni protsessis ei ole toodud mingeid andmeid, et ta oleks olnud seotud endise majaomaniku kõrge sõjaväelase J. Reinola ja ta tütre S.H. Reinola represseerimisega, eesmärgiga omastada viimaste vara.

Kättemaksukihk ja õigusriik

Sarnaselt Greeni juhtumile üritati Saksa õigusriigis peale Berliini müüri langemist võõrandada tippkommunistide vara ja neile lihtsalt "ära teha". Laialt tuntuks said kohtuprotsessid üleminekukommunisti G. Gysi ja kahtlase minevikuga poliitiku M. Stolpe kinnisvarade osas. Peale pikki kangutamisi jäid neil majad alles, sest ei leidnud tõendamist nende isiklik osalus väljasaatmisel või siis korruptiivne omastamine.
Endine neoliberaalist justiitsminister E. Schmidt-Jortzig pani mängu kogu oma isikliku mõju, kuid ei suutnud "tagasi võita" oma suguvõsa losse Ida-Saksas eeskätt üldsuse vastuseisu tõttu. Õigusriik võitis omandikire.

Arnold Green ise süüdi?

Kogu gase'i puhul paneb imestama sinisilmsus ja venitamine, mis sai teoks Kurni tänava maja ostmisel ja maa erastamisel. Üks õige pahausklik omanik oleks vormistanud majaostu tunduvalt varem, enne pärija taotlust, mis võib saada Greenile saatuslikuks. Skaala heausklik - pahausklik tundub olevat hirmutav poliitiline malakas.
Greeni advokaadid peaksid julgemalt tegutsema. Professionaalse kaitse korral võidaks Green protsessi kindlasti.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)