Erki Savisaar: Eesti transiidimahud hakkavad peagi tõusma

Kas majanduskomisjonis saate ka laiemalt Eesti majanduspoliitika üle arutada?

Praegu on komisjonis palju eelnõusid ning suur osa tähelepanust läheb nende arutamisele ja menetlemisele. Veel aasta eest tegime ka laiemaid arutelusid Eesti majanduse üle erinevate ministrite osavõtul, kuid nüüd on tähelepanu konkreetsetel teemadel.

Opositsioon süüdistab valitsust valedes maksupoliitilistes otsustes ning uute maksude kehtestamises, mis halvendavat Eesti majanduskeskkonda.

 Uutes kehtestatavates maksudes mina küll majandusele halba mõju ei näe. Tegemist on tarbimismaksudega, mis piiravad eeskätt just kahjulikku tarbimist nagu alkohol või suhkur. Selle tulemusena võiksid inimesed olla rohkem terved ning panustada seeläbi enam majandusse.

Eelmise aasta lõpul tehtud muudatustega aga õnnestus ära jätta diislikütuse aktsiisi tõus ning jäi ära majutusasutuste käibemaksu tõus. Nüüd näeme, et majutusasutuste käive on jõudsalt tõusmas, ning see on aastataguse ajaga 13% enam.

Valitsus on juba heaks kiitnud ja Riigikogul tuleb peatselt hakata arutama Rail Baltica teemat. Miks Eestil on Rail Balticat vaja?

Meil on seda vaja kiirema ühenduse pärast Euroopaga. Kui tahame, et ärimehed ja investeeringud tulevad Eestisse ka tulevikus, siis selle üheks eelduseks on mugav ja kiire raudteeühendus. Samuti aitab see siin valmival või Eestit läbival toodangul ja kaubal kiiremini Euroopasse jõuda. Praegu on Euroopasse kauba saatmine suhteliselt keerukas. Autode ja laevadega saab, aga see on küllalt aeglane. Rongitransporti aga ei kasutata üldse, ei kaupade ega inimeste veoks.

Uuel raudteel saab hakata sõitma Euroopa suunas kuni 240 km/h, ning see toob inimestele Varssavi ja Berliini palju lähemale. Õhtul istume rongi peale ning hommikuks oleme Berliinis.

Mõned arvavad, et see sõidukiirus ei ole piisavalt kiire.

Muidugi on juba tehnoloogiaid, mis võimaldavad sõita ka 500 ja isegi 1000 km/h. Põhimõtteliselt võiks seda katsetada, kuid sel juhul jääks see vaid ultramoodsatele reisirongidele. Kaubavedu jääks niisugusel raudteel ära, sest kauba- ja reisirongid ei saaks siis ühel teel koos sõita. Põhjus on puht tehniline. 240 km/h on maksimum, millega kaubarongid sõita saavad. Suurematel kiirustel kukuksid nad suurema kurvikalde tõttu lihtsalt ümber.

Seepärast on niisuguse kiirusepiiranguga raudtee mõistlik. Neid ehitatakse ka mujal Euroopas ning see on kindlasti mitu sammu edasi. 30 aasta pärast ja uute tehnoloogiatega ehk võib ka mõne tunniga juba Pariisi kihutada.

Kas uus raudtee on ka majanduslikult piisavalt tasuv?

Infrastruktuuriobjektide puhul ei saa majanduslikku tasuvust väga arvestada. Kui ehitame näiteks neljarealise maantee, siis ei saa küsida, kas see on piisavalt tasuv. Selle maantee ehitamine maksab riigile 4 miljonit eurot kilomeeter ning me ei küsi, millal selle raha tagasi saab. Teemaksu meil ei ole ning see on puhas kulu. Tulemuseks on aga elukvaliteedi tõus ning sotsiaal-majanduslik efekt.

Senised analüüsid näitavad, et uus raudtee majandaks end enam-vähem isegi ära, mis on muidugi harukordne niisuguste objektide puhul. Aga see on ka kokkuvõttes kasumlik projekt. Iga euro, mille Eesti paneb Rail Baltica trassi, tuleb sotsiaal-majandusliku kasuna kuuekordselt tagasi. Eeldatav Eesti osaluse suurus projektis on 268 miljonit eurot, kuid sotsiaal-majanduslikku tulu prognoositakse kogu Rail Balticale enam kui 16 miljardi ulatuses. See on kasulik ka Euroopa maksumaksjale.

Kui aga lisada siia tulevikus tunnel Tallinna ja Helsingi vahel, siis tõuseb kasu veelgi. Rääkimata sellest, et Tallinn saab uued ühendused sadama, raudteejaama ja lennujaama vahel.

Kuidas õnnestuks uuele trassile saada transiitveoseid, sh ka Venemaalt, mis on viimastel aastatel väga kokku kuivanud?

Loodame, et Venemaaga suhted paranevad ning kaubad hakkavad ka siitkaudu liikuma. Kuigi praegu on sanktsioonide aeg, siis transiidi osas mingeid piiranguid ei ole. Kui vaatame laiemalt kaardile, siis kõigil Läänemere-äärsetel sadamatel Soomes, Lätis ja Leedus on viimase 10 aasta jooksul transiit Venemaaga tõusnud, välja arvatud Eesti.

Ka meil hakkavad transiidimahud Venemaaga nüüd tasapisi tõusma, kuid see ei toimu üleöö. Peame vaatama, kust ja kuhu seda kaupa tahetakse vedada. Kui näiteks Murmanskist Lõuna-Euroopasse, siis võiks Rail Baltica olla hea vaheühendus. Me peame ka ise seda aktiivselt pakkuma. Oleme küll geograafiliselt heas asukohas, aga väikesed, ning meist võib teiste Balti riikide või Soome kaudu mööda minna.

Külastasite hiljuti Moskvas transiidimessi. Kas Ida poolt on märgata soovi kaubavahetust ja transiiti elavdada?

Huvi ikka on, ning on ka soovi valitsuse tasemel suhelda. Olime Moskvas koos meie ametnikega ning saime hea kontakti. Tuleks aga tihedamini käia ja suhelda, siis hakkavad ka suhted paremaks minema.

Olete varem tihedamalt olnud seotud IT-valdkonnaga. Millises suunas arendada Eesti e-teenuseid?

Eesti e-teenused vaadatakse praegu üle. Analüüsitakse, kas kõiki protseduure, mis sinna sisse on kirjutatud, on niisugusel kujul vaja ja mida võiks veel lihtsustada. Iga teenust on omaette arendatud ning vaja oleks need ühtlustada ja loogilisemaks teha.

Püüame neid teenuseid ka üle piiri pakkuda. Päris kaugele oleme jõudnud Soomega, aga ka teiste Euroopa riikidega.

Tugevasti panustatakse ka andmetöötlusse. Ehk kui riik saab sisestatud andmetega ise midagi ära teha, siis on mõistlik need ära töödelda, mitte aga oodata, kuni kodanik ise oma murega riigi poole pöördub.

Kandideerite sügisel ka kohalikel valimistel Tallinnas. Kuidas Tallinn on arenenud ja mis on pealinnas vaja ära teha?

Tallinna on hästi valitsetud ning linnal läheb kenasti. Väga palju on juurde andnud tasuta ühistransport, mis on vähendanud linna vahel sõitvate autode hulka ning toonud inimesi üha enam sõitma ühistranspordiga. Kuna Tallinn soovib saada rohelise linna tiitlit, siis tuleb veel rohkem pingutada, et autosid linnast välja viia.

Üks suur projekt on Reidi tee. Kuna sadam asub linna kõige kitsamas punktis, siis on suureks probleemiks linna saabuvate kaubaautode kiirem väljasuunamine linnast. Järjest suuremad laevad järjest suurema autodehulgaga on loonud probleemi, kuidas need linna äärde või linnast välja juhtida. Reidi tee üheks eesmärgiks ongi aidata lahendada seda probleemi.

Koostöös riigiga on kavas ka linnahallist ehitada tänapäevane konverentsikeskus. Koos ümbritseva infrastruktuuri parandamisega võiks see omakorda anda panuse turismi tõusule ning laiemalt ka linna arengusse.

Küsis AIVAR JARNE

[fotoallkiri:]    TOETAB RAIL BALTICAT: Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimehe Erki Savisaare sõnul on uut raudteed vaja kiirema ühenduse pärast Euroopaga.

Jaga |