E-valimised devalveerivad demokraatiat

MAX KAUR,      04. veebruar 2004


Eesti riigi kui arvutivabariigi kuulsus on Maarjamaalt juba kaugemale jõudnud. E-valimised võiks olla järgmine edukas etapp maailma üllatamisel, kuid ka siin on peidus rida küsitavusi.

Valimised ei ole ainult hääle andmine, vaid eelkõige demokraatia tingimus, traditsioon, harjumus, isegi rituaal. Kõigepealt saad postkastist valijakaardi ja täpsustad sõprade-kolleegidega, mis päeval või nädalavahetusel valima peaks minema. Siis lähed oma sisetunde järgi kaardile kandidaadi numbrit kirjutama.

Valimised kui koguperepäev

Korraks tekib tunne, et osaled tõepoolest demokraatia arengus ning sinust sõltub midagigi riigikorralduses. Paljude hallile argipäevale on vaheldus seegi, kui tänavatel on valmisreklaamid ja meedias võimenduvad poliitilised debatid. Valimisjaoskonda minek võib kujuneda kogu pere pühapäevaseks jalutuskäiguks.
Kuidagi ei taha uskuda väidet, et Interneti kaudu hääletamine tõstab valimiste osalusprotsenti ning ühiskondlikus elus hakkavad oma arvamust netihääletamise kaudu avaldama ka need, kes muidu nimetasid valimisjaoskonda minekut tülikaks ettevõtmiseks. Arvutite taga istuvad ikkagi noored inimesed ja nagu valmiseelsed küsitlused on näidanud, on alla 40-aastaste seas osalusprotsent olnud küllalti kõrge. Pensionärid ja tööinimesed vaevalt et ainult valimiste pärast arvutitega rohkem sinasõbraks tahavad saada.

Hääletamine kui arvutitund

Päris kummaline on e-valimiste juures idee, et kui kuidagi ei õnnestu Interneti kaudu oma tõelisi eelistusi kirja panna, siis jääb tagataskusse võimalus minna valimispäeval jaoskonda ning kõik oma eelnevad valikud tühistada. Mis need e-valimised siis ikkagi on - kas hääletamine või arvutitund algajatele? Ma võin korduvalt klõpsida ja siis ikkagi valimispäeval sirge seljaga marssida valimisjaoskonda, et teha oma järjekordne valik.
Tähelepanu väärib, et kogu süsteem on päris avalikult antud katsetada häkkeritele, kusjuures arvutisüsteemid ei anna kunagi sajaprotsendilist garantiid, et kõik on turvaline. Süsteemi on välja mõelnud inimene, ja inimene seda ka ründab. Sellises kontekstis ei tasu unustada ameeriklaste kogemust, kes kasutavad sarnaseid süsteeme eelkõige arvamuste kogumiseks, mitte riiklikult tähtsate otsuste elluviimisel.
Ehk oleks mõttekas ka meil rakendada e-süsteeme kõikvõimalike rahvaküsitluste ja rahvaalgatuste läbiviimiseks. Hiljutine Rahva Raamatu lugu, kus inimesed said justkui Interneti kaudu protestida raamatupoe kadumise üle, oleks võinud korralike süsteemide olemasolu korral olla esimene selletaoline netipääsuke. Igaüks saanuks ennast identida ja anda ärimeeste ettevõtmisele oma virtuaalse vastuhääle.

Mõttekas oleks rakendada e-süsteeme mitte valimisteks, vaid rahvaküsitluste ja -algatuste läbiviimiseks. Igaüks saaks ennast identida ja anda kõikvõimalikele ettevõtmistele oma virtuaalse vastu- või poolthääle.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)