Lehtede langemise aegu

VILJA SAVISAAR,      17. september 2003


Pühapäeval, 14. septembril otsustasid Eesti Vabariigi hääleõiguslikud kodanikud oma riigi saatuse. Kui rahvahääletuse päeva jääb meenutama suviselt soe päikesepaisteline ilm, siis järgmise päeva hommik võttis tulevasi Euroopa Liidu kodanikke vastu pilvise ja tuulisena. Koos sügisese lehesajuga pudenes põrmuks ka meie riigi iseseisvus. See oli habras sündimisest saadik, kuid meile ainulaadsena väärinuks säilitamist tulevastele põlvedele.
Ometigi läks kõik teisiti. Eesti Euroopa Liitu astumine muutus selle protsessi käigus eliidiprojektiks, kus meie riigi kodanike osaks jäi pelgalt statisti roll, kellele stsenaarium oli varem valmis kirjutatud. Seetõttu pole ka midagi imestada, et rahvahääletusele eelnenud aega täitis ühetaoline propaganda, kus sisulise arutelu asemel pakuti meile Euroopa Liitu pesupulbri reklaami tasemel. Nii polegi imestada, kui juba esimese pesuga võib reklaamitud kaup viia meie trikoloorilt sinimustvalge värvitooni.

Rahvas tegi oma otsuse. Hääletamisel osales 63,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ehk 552 330 inimest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise ja Eesti Euroopa Liitu astumise poolt hääletas ligemale 67 protsenti rahvahääletusel osalenuist ja vastu 33 protsenti. Lihtne aritmeetika näitab, et iga kolmas hääletamas käinud kodanik oli Euroopa Liitu astumise vastu. Eesti astumist Euroopa Liitu pooldas seega alla poole kõigist hääleõiguslikest kodanikest ehk 42,4 protsenti. Need on kõnekad arvud, mis näitavad Eesti ühiskonna sügavat lõhestumist. Ainult väga suure üldistusjõuga poliitik võib rahvahääletusel kujunenud tulemust nimetada omamoodi rahvuslikuks kokkuleppeks. 14. septembril ei sündinud rahvuslikku kokkulepet - tegemist oli vaid ühe vaatusega eurojandist.
Ettearvatult jäi valimisaktiivsus väiksemaks paljudes maapiirkondades, kus samas elab keskmiselt rohkem Euroopa Liiduga liitumise vastaseid. Põlvamaa talumees eelistab talitada tasa ja targu, sest eestlasele on igiomane tasakaalukus ja ettevaatlikkus. Paljudes tekitas umbusku ummisjalu amokijooks sirava tähelipu poole.
Aeg annab arutust tehtud valikute õigsuses, kuid ajaratast ei saa panna tagurpidi käima. Samas sunnib ajaloospiraal meenutama aega, kus tegijateks olid kilter, kubjas ja aidamees.

Hea erakonnakaaslane, tahan Sulle meenutada, et Keskerakonna loomise eesmärgiks oli meie rahvusriigi tingimustes Eesti elu edendamine. Meil on pikaajalise traditsiooniga erakond, mis ei alustanud ega lõpetanud tegevust 14. septembril. See on kõigest üks teetähis meie ühises tegevuses parema Eesti nimel.
Keskerakond teeb oma otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas need kindlustavad ja säilitavad meie riigi iseseisvust. Keskerakond oli suurematest parteidest ainus, kes põhiseadusesse raiutud iseseisvuse aadet pole lasknud Euroopa Liidu virvatulukestest pimestada. Keskerakond on emotsioonidele eelistanud ratsionaalset arutelu. Kahjuks valis Eesti Vabariigi valitsus ühekülgse jah-propaganda, mis jäigi pelgalt ajuloputuse tasemele. Selle asemel oleks oodanud, et valitsus oleks võtnud vaevaks selgitada rahvale kõiki Euroopa Liiduga ühinemise poliitilisi, majanduslikke ja riigi julgeolekut puudutavaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Paraku saime laste joonistusvõistluse, kus võisteldi kõige hirmuäratavama karu maalimises.

Keskerakond jättis ainsa suurema parteina oma liikmete südametunnistuse asjaks otsuse tegemise rahvahääletusel, kuid olime avatud arvamuste paljususele. Tähtis oli argument.
Rahvahääletus sai läbi ja elu läheb edasi. Täna ootan kõigilt erakonnakaaslastelt pühendumist oma tööle ja erakonna programmiliste seisukohtade täitmisele. Võõristav oli meediast pärast rahvahääletust lugeda ja kuulda mõne erakonnakaaslase ähvardusi Keskerakonnast välja astuda, kui me ei toimi tema tahte kohaselt. Täiesti loomulik on erakonnas toimuv vaba mõttevahetus ühiskonnale olulistel teemadel, kuid see ei tohi lõhestada erakonda. Täpselt samamoodi kui kõigil erakonnaliikmetel oli möödunud pühapäeval vaba valik otsustada Eesti astumine Euroopa Liitu, on kõigil keskerakondlastel vaba valik kuuluda oma erakonda. Erakonda kuulumine pole kellelegi sunduslik, vaid pigem maailmavaateline küsimus.
Keskerakond jätkab ka Euroopa Liidus kõigi meie riigi inimeste huvide eest seismist, et siluda ühiskonnas valitsevaid lõhesid. Ka Euroopa Liidus tahame, et leib oleks laual, riie seljas, katus pea kohal ja lapsed haritud.

KESKMÕTE
Keskerakond oli suurematest parteidest ainus, kes ei lasknud põhiseadusesse raiutud iseseisvuse aadet Euroopa Liidu virvatulukestest pimestada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (35)