Riigikogu esimene september

„Kõik on uus septembrikuus..." 1. septembri eel rääkiski ühiskond enim õpetajate palkadest ja töökoormusest, õpetajaameti väärtustamisest. Päevakorral olid kooliminevate laste koolikoti maksumus, koolitoidu hind, perede toimetulek hüppelise hinnatõusu taustal.

Sügisene uus istungjärk kohustab rahvasaadikuid just õpetajate, päästjate, politseinike ja üliõpilaste toimetulekule keskenduma. Inflatsioon annab tunda õpilaste ranitsa täitmisel, kooliriiete ostmisel, koolilõuna-taldrikul. Põhikooliõpilaselegi on selge, et kui toiduainete hinnad on tõusnud võrreldes eelmise aasta juuliga 10,8%, kuid koolilõuna rahastus on suurenenud selle ajaga 4%, siis senisest riigitoetusest jääb puudu. See on kindlasti Riigikogu eelarve-arutelude üks ja väga oluline teema: kuidas tulevad inimesed toime hüppelise hinnatõusuga?

Valitsuse "kõik on hästi"- ja "kõik teised eksivad"-poliitika saab kindlasti üha tugevneva opositsiooni poolt selgeid signaale, et enam pole võimalik rääkida rahvale uinutavalt ilusaid jutte Eestist kui eeskujust ajal, mil meie hinnatõus on Euroopas esirinnas. Opositsiooni suurima jõuna tõstatab Keskerakond elektrihinnatõusu temaatika. Kõigi toodete ja teenuste hinda on mõjutanud nii euro tulek kui ka elektrihinna tõus. Rahvas pole nii rumal, et uskuda palgatõusu-juttu, kui ostujõud aina väheneb.

Eelarvearuteludel ei unusta opositsioon, et siiani on eiratud eelarve üle peetavatel läbirääkimistel omavalitsusliitude ettepanekuid. Kohalik omavalitsus on inimesele kõige lähemal ning kohalike omavalitsuste eelarve taastamine on kõige otsesem samm, kuidas tugevdada ja toetada inimest.

Riigikogu peab avama arutelu vastvalminud inimarengu aruande osas, mis muu hulgas juhib tähelepanu tõsiasjale, et võim koondub üha enam valitsuse kätte. Aruanne märgib, et see muudab Riigikogu veel enam kummitempliks, mis on signaal opositsioonile: tuleb paremini seista selle eest, et viia ellu oma peamisi põhiseaduslikke eesmärke ehk teha seadusi ja kontrollida täitevvõimu.

Vastasel korral on oht, et võim liigub valitsuskabineti üksikute koalitsioonipoliitikute kätte. Ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on märkinud, et normaalseks ei saa nimetada olukorda, kus valitsuserakondade esindajad suruvad Riigikogus oma soove läbi teerullimeetodil. Tema sõnul tulevad just siit õigusloome praagijuhtumid.

Aruandest selgub, et kõigi kolme Balti riigi suurimaks probleemiks on toimetulek töötusega, ning lahendusi tuleb leida faktile, mille kohaselt Eesti hoiab viimaseid kohti kõigis edetabelites, mis kajastavad sotsiaalkaitsekulutusi. Inimarengu aruannet tuleb ka koalitsioonil võtta vastutustundega, mitte aga nii, nagu sellesse on peaminister suhtunud senini: kõik, mis ei näita Eesti edu, on teadlaste eksitus.

Parlament peab sotsiaalteadlaste ettepanekutega arvestama, mitte jätma inimarengu aruannet riiulile tolmuma.

Suvi püüdis seada esiplaanile erakondade siseelu, kuid koalitsioonil pole võimalik lõpuni varjutada inimestele olulisi teemasid. Siiani on parlament Euroopa võlakriisi temaatikat eiranud. Need ja veel muud ühiskonda teravalt puudutavad teemad, nagu näiteks Euroopa võlakriis, olid informatiivse ja terava arutelu all äsjastel Keskerakonna fraktsiooni teabepäevadel Lääne-Virumaal, kus hetkeolukorrast andsid ülevaate majandus- ja poliitikateadlased.

Kuumadel suvekuudel püüti avalikkusele tuliselt näidata langevat Keskerakonda ning peita presidendivalimisi. Kuid sügisjaheduses on Keskerakonna fraktsioon seadnud oma lähtekohad ja eesmärgilised tegevused. Ühised arutelud on andnud kindluse, et „kui eesmärk on selge ja selge on siht, siis tee on täis päikese valgust", nagu ütlevad erakonnahümni sõnad. Keskerakonna tugevus on läbi aastate peitunud just selles, et ühine soov seista erakonna väärtuste eest seob meeskonda niivõrd tugevalt, et seda murendada on võimatu.

KESKMÕTE: Rahvas pole nii rumal, et uskuda palgatõusu-juttu, kui ostujõud aina väheneb.

MANUELA PIHLAP, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik-sekretariaadijuhataja

Jaga |