Kui riik ei suuda, tuleb endal teha

Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990  majanduspiiri kaitseteenistus. Sama korraldus sai aluseks piiriäärsetes maakondades piirikaitsestaapide loomiseks. Maakonnastaapide (piirilõikude) ülemateks määrati Pärnumaal Viktor Hansen, Viljandimaal Elmo Poolak, Valgamaal Viktor Lääts, Võrumaal Rein Orav, Põlvamaal Taivo Möller, Tartumaal Urmas Tensing, Jõgevamaal Endel Tirmaste ja Ida-Virumaal Arvet Pent.

Samal ajal toimus Tallinnas kursus „Eesti piir I", kus kümne päeva jooksul õpetati piirivalvamise algteadmisi. Pärast eksamite sooritamist suunati lõpetanud taastatava piirivalve inspektoriteks ja piiripunktiülemateks. Eesti majanduspiiri seaduse võttis Eesti Ülemnõukogu vastu 22. oktoobril 1990 ja juba järgmisel päeval sõlmiti kursusel „Eesti piir I" koolituse saanutega teenistuslepingud.

25. oktoobril 1990 hommikul kell 10 asusid Võrumaal Luhamaa piiripunktis reaalselt piirivalvetööd tegema inspektorid Heiki Suomelainen ja Kaur Kikerpill, neid juhendas Luhamaa piiripunkti ülem Taimo Kiviste. Samal päeval kell 12 toimus Põlvamaal tulevaste piirivalvurite pidulik rivistus. Seejärel suunduti Eesti Kodukaitse Põhja-Tallinna divisjoni ülema Peeter Klauseni ja Põlvamaa piirilõigu ülema Taivo Mölleri juhtimisel idapiirile.

Koos kursuse „Eesti piir I" lõpetanutega asusid piiri valvama tuhanded vabatahtlikud - kaitseliitlased ja kodukaitsjad, kes viibisid piiril ühekorraga terve nädala, seejärel saabus järgmine vahetus.

Neid, Eesti piiri valvamisele esimest alust pannud julgeid mehi ei meenuta Eesti riik aga mitte mingil moel.

Uue piirivalve 10. aastapäeval annetati mälestusmedalid „10 aastat taastatud piirivalvet", mille statuut ütleb, et selle medali II liigiga peetakse meeles Eesti ja välisriikide kodanikke, kes on kaasa aidanud piirivalve taastamisele. Medalisaanutest tehtud  sotsioloogilise uuringu tulemused on jahmatavad. Kõige rohkem on neid medaleid antud ametnikele (raamatupidajad, sekretärid jne), sõltumata sellest, mis ajal nad asusid piirivalvesse tööle. Piirivalve taastamise protsess oleks justkui hulk aastaid kestnud. Kas tõesti 1996. aastal piirivalves ametnikena tööle asunud on Eesti piirivalve taastajad?

Järgmise medalisaanute suure grupi (18%) moodustavad loomulikult poliitikud; võrdselt nendega asetusid kolmandale kohale välismaalased. Edasises pingereas järgnevad kõrgetel riiklikel ametikohtadel olevad isikud - maavanemad, asutuste juhid ja nende asetäitjad.

Häbiväärselt väikese osa (6%) medali II liigi saanute üldarvust moodustavad need, kes reaalselt on piiri kaitsnud.

Tundes sügavat tänutunnet nende, Eesti riigi poolt unustusse jäetud esimeste piirivalvurite vastu, otsustasin tänavu kodanikualgatuse korras korraldada piirivalve taasloomise 20. aastapäeva tähistamise 30. oktoobril Salme Kultuurikeskuses. Mul on hea meel, et minu üleskutset järgiti ja tuldi sellele kokkusaamisele. Olen väga tänulik Põhja-Tallinna vanemale Karin Tammemägile, kes tuli piirivalveveterane austama ja kelle sõnavõtt läks kuulajatel südamesse.

Väga kummaline, et kahekümne aasta tagust Eesti Vabariigi piiri taasrajamist ei pea riik tänapäeval enam üldse märkimisväärseks. Kui vaadata Politsei- ja Piirivalveameti kodulehte, siis leiab sellest küll lingi „Ajalugu" ning selle rippmenüüst avaneb „Piirivalve ajalugu", aga tekstiks on Eesti piirivalve ajalugu aastaist 1918-1940. Piirivalve taasloomist justkui polekski üldse olnud.

Siinkohal tahtmatult meenub eesti vanasõna „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta".

AADU JÕGIAAS

Jaga |