Lühikese mäluga Lepikson

JÜRI RATAS,      03. august 2005


SL Õhtuleht keeldus seda vastulauset avaldamast

Eesti teed pole parimas korras, õige! Mis selles teadmises siis uut? Robert Lepiksoni selleteemaline arvamus 21. juuli SL Õhtulehes kuulutas, et teede pindamine (mis on kah nende kordasaamise vahend) on põhimõtteliselt vale ja halb. Olgu ta pealegi laialt kasutusel mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Valimised ukse ees
Enne kui rääkida teede pindamisest, tuleb nentida, et hoolimata vastupidisest kinnitusest oli Lepiksoni artikkel loomulikult valimispropaganda.
Tõsi, Lepikson on looritanud oma inseneritarkuse arupärimise vormi, adresseerides selle riigikontrolör Oviirile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Savisaarele. Ei tea midagi kosta esimese kohta. Teeksime aga ränga vea, oodates majanduse hea käekäigu eest vastutavalt ministrilt aja kulutamist küsimustele, millele vastamisel tuleks alustada teedeehituse ABCst.
Vahemärkusena, inseneri ja võidusõitja mure autode pärast on mõistetav. See mure avaldus juba siis, kui ta oli Tallinna linnapea ja kuulutas kadu pealinna trammiteedele, sest trammid on korraliku sohvri nuhtlus . Kahjuks jäi Lepiksoni linnapeaks olek liiga lühikeseks, et "head" algatust realiseerida. Sama lühikeseks jäi ka tema Võru maavanema aeg, ei jõudnud ta Võrumaa teede pigitamist lõpetada.

Mis siis pindamisest saab?
Lepiksoni artikkel on puhas valimispropaganda. Minu eesmärk pole hoiatada ei Tallinna ega Võrumaa valijaid lepiksonide eest, vaid rääkida abilinnapeana, kes vastutab teedeehituse eest meie suurimas omavalitsuses, miks kasutatakse teede ehitamisel ja korrashoidmisel erinevaid tehnoloogiaid, nende seas teede pindamist.
Teede pindamise ülesanne pole teeremont "odavalt ära teha". Pinnatakse teid teekatte ilmastiku- ja lagunemiskindluse tõstmiseks, haardeteguri suurendamiseks, kulumiskihi moodustamiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks ja heleda killustiku kasutamisel ka teepinna valguspeegelduse võime suurendamiseks.
Tõsi, hinnal on oma osa ühe või teise variandi valimisel ka tee-ehituses. Nafta hinnatõus toob kaasa tee-ehituse kallinemise kogu maailmas, ka Eestis. Suur osa maailmast kaldubki pindamist kui säästlikumat alternatiivi kasutama.

Kas pindamine on kvaliteetne?
Teeseisundile on kehtestatud konkreetsed nõuded mitme õigusaktiga, mida tuleb nii riigil kui ka igal omavalitsusel silmas pidada. On ametlik juhend pindamistööde tegemiseks, antud välja raamatuid ja muid materjale. Lepikson ilmselt pole vaevunud oma "insenertehniliste teadmiste" täiendamiseks erialast kirjandust lugema. Muidu ta teaks, et põhjus, miks pinnatud teed kipuvad "lainetama", on mitte suvekuumus või katte sobimatus meie kliimas, vaid muu.
Pinnatud kate vajab formeerumiseks aega, tavaliselt on tee avamisega aga kiire ning autod lastakse peale piiratud kiirusega. Teekatet rikuvad sealjuures kõik, kes sellisel teel sõites piirkiirusest kinni ei pea ning kisuvad nii killustiku terad sideainest välja. Kahjuks ei austa kõik autojuhid teemeistrite tööd. Selles mõttes on hea, et Riigikogu ei kiitnud heaks Lepiksoni ettepanekut mitte piirata liikumiskiirust möödasõidul.
Tallinnas kontrollib tee-ehituse kvaliteeti spetsiaalne institutsioon ning isegi radikaalide meelest on see komisjon vahel liiga range. See aga ei saa lõpuni välistada vigu ega möödalaskmisi, mis avalduvad alles hiljem ja tuleb ehitajal parandada.

Raha küsimus
Eelöeldu ei püüa kinnitada, et Eesti ja Tallinna teedega on kõik korras. Kaugel sellest!
Lepikson tahab aga panna autojuhte mõtlema, nagu oleks igal piiratud kiirusega teelõigul mõne täiskiirusel mööda rühkiva autojuhi rataste alt teise juhi esiklaasi lennanud kivi majandusminister Savisaare enda käega visatud. Kus tema näeb Savisaart, seal näeb mõni teine Lepiksoni. Eriti Tallinnas.
Ehk arvab Lepikson, et keegi on unustanud, kuidas tema linnapea-ajal 1996-1997 teederemondi rahasid 340 miljoni krooni pealt 278 miljonile tõmmati. Või loodab, et keegi ei mäleta, et just Savisaare linnavalitsus suutis Mõisa poolt Tallinna Vee müügiga üles pumbatud eelarveaasta järel pärast hetkelist tagasilangust teedeehitusele ikkagi üle saja miljoni krooni lisa leida.
Kallis endine erakonnakaaslane! Numbrid elavad kauem kui meie ning isegi valimispropagandasse tuleb tera tõtt sisse panna.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)