Lõimumine läks nässu

 Paistab, et Pronksiöö muutis venelaste suhtumist nn lõimumisse. Olen jälginud Pronksmehe külastatavust uues kohas. Paistab, et kõik Eestis elavad venekeelsed inimesed peavad oma kohuseks nüüd 9. mail käia Pronksmehe juures lilledega. On lisandunud uus komme levitada Georgi linte. On hakatud loobuma Eesti kodakondsusest.

Kas sellist suhtumist põhjustas Pronksiöö? Kas ei solvatud sellega vene kogukonda? Neile nagu oleks antud mõista, et nüüd on eestlased ainuvalitsejad ja suhtuvad venelastesse kui mittesoovitavatesse kaasmaalastesse ega taha arvestada sellega, et vene sõjaveteranid üks kord aastas soovisid mälestada Teises maailmasõjas sakslaste vastu langenud relvavendi. Paraku jäid vene sõdurid pärast sakslaste minemalöömist Eestisse. Seega eestlaste jaoks sümboliseeris Pronksmees okupanti. Aga kas omada üht okupanti mälestusmärgina või vaenulikult meelestatud kogukonda?

Kahtlemata käib venelastelgi kodune kasvatus oma traditsioonide vaimus ja eestlaste ajalookäsitust ei peeta millekski. [Eks samamoodi toimis ENSV-s eesti kogukond. - Toim.] Kuid on ka eestlasi, kes ei tee eriti armastusväärseid avaldusi venelaste kohta, olgu pealegi nood siin sündinud. Nii on tekkinud vastastikune tõrjuv hoiak: venelased ei soovi õppida eesti keelt; eestlased peavad Pronksiööd võiduks venelaste üle oma vapra juhi Ansipi juhtimisel, kes maksis kätte sõjakannatuste eest.

Vastasseis näib süvenevat. Kas see viib uue kokkupõrkeni? Seni pole küll näha, et valitsuse poolt oleks selle ärahoidmiseks midagi tehtud. Vastupidi, meedia ründab Tallinna võime, väites, et need on Moskva käsilased. (Jaburamat juttu pole võimalik ajada!) Et Tallinna linnavalitsuses on ka venelasi, on see ühtlasi rünnakuks nendegi pihta, mis tekitab uusi pingeid. Vastasseis jääb püsima ja oleme saanud lõhenenud Eesti.

Riiklik integreerumispoliitika tuleb tunnistada läbikukkunuks.

VÄINO PÄRNPUU, Tallinn

Jaga |