Pensionitõus tuleb raiuda seadusse

KADI PÄRNITS,      20. aprill 2005


Seadustel, kontseptsioonidel ja poliitilistel otsustel on see hea omadus, et need jäädvustatakse ajaloo tarbeks mustvalgelt paberile. Kellel on asjade vastu sügavam huvi, leiab otsuste tagamaad üles ka Riigikogu stenogrammidest.

Sotsiaaldemokraadid on pensionireformi algusest saadik olnud veendunud, et kogumispensioni ehk nn teise samba loomisega kaasnevad üleminekukulud. Kui 4% töötajate sotsiaalmaksust liigub teise sambasse, siis tuleb riigil oma muudest tuludest see summa esimesse sambasse tagasi maksta. Täpselt nii on see kirjas pensionireformi ette valmistanud ja käivitanud valitsuse tegevuskavas.

Nestori ammune ettepanek
Oli ju kõigile selge, et pensionireformi tõttu jääb riiklikus pensionikindlustuses raha vähemaks. Samuti oli selge, et tänaste pensionäride pensioni suurus ei tohi sõltuda sellest, kas kogumispensioniga liitub 100 või 400 000 inimest. Valitsus on ette näinud rahaallikad pensionikassa puudujäägi hüvitamiseks tänastele vanaduspensionäridele.
Võimalusi on selleks õige mitu, alates täiendava maksu kehtestamisest kuni riigi stabilisatsioonireservi vahendite kasutamise ja võlakirjade emiteerimiseni. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori juhitud komisjon tegi valitsusele ettepaneku, et eelistada tuleks stabilisatsioonireservi ja võlakirjade emiteerimist.
Veelgi kitsamalt ja jäigemalt raha eraldamise allikaid valitsusele ette kirjutada ei saa. Aastad ei ole ju vennad. Majandus võib sattuda languskeerisesse. Samuti võib võimule tulla nii rumal valitsus, et riigil tuleb maksta spekulantide eest miljard krooni suhkrutrahvi. Üks on aga selge: pensionikassa puudujääk tuleb hüvitada ja iga valitsus peab selleks leidma kõige otstarbekama lahendi.

Lahendusi pole pakutud
Et 2002. aastal alguse saanud kogumispensioni süsteemiga liitumine oli valdavalt vabatahtlik, poleks ka kõige andekam hiromant osanud ennustada, mitu inimest oma vanaduspõlve sellisel kujul kindlustama asub. Järelikult polnud ka teada, kui palju raha tuleb üleminekukulude katteks pensionikassasse üle kanda.
Esimest korda oli seda võimalik teha ja pidigi tegema 2003. aasta riigieelarve koostamise käigus. Seda eelarvet valmistas ette tollal võimul olnud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus. Tulemuseks oli poliitiline otsus: üleminekukulud kaetakse riikliku pensionikindlustuse vahendite arvelt! Laari valitsuse heakskiidetud kavas polnud sellist pensionärivaenulikku võimalust isegi mitte mainitud.
Kallase ja Savisaare koalitsioon põhjendas oma otsust, et puudujääki riiklikus pensionikindlustuses ju tegelikult pole. Raha olevat pensionikassa reservis. Siis anti lubadusi selle teemaga tegelda ja lahendusi leida.
Ma ei tea, kas sellega tegeldi, aga lahendusi igal juhul ei pakutud. Kui Eestis on mõned erakonnad, kes 4% asjus peaksid oma suu kinni hoidma, siis on need Reformierakond ja Keskerakond.
Lahendusi ei pakkunud ka äsja ametist lahkunud valitsus 2004. aasta eelarve tegemise ajal. Opositsiooni survel suunas valitsus oma lisaeelarvega mullu riigi muudest tuludest riiklikku pensionikindlustusse esimest korda täiendavalt 532 miljonit krooni. Küllap sundis valitsust seda otsust langetama kaine rehkendus, mis välistas pensionäridevaenuliku tegevusetuse.

Nõustume täielikult Pärnaga
Sotsiaaldemokraadid pole rahul aastate eest poliitilise kompromissina sündinud pensioniindeksiga, suurusega, millest väljamakstav pension tegelikult sõltub. Juba kaks aastat on Riigikogu menetluses meie eelnõu, mis seda indeksit muuta soovib, et tuua pensionid välja valimiseelsetest tõmbetuultest.
Soovime indekseerida pensioneid sel moel, et palgakasv kajastuks paremini pensionide kasvus. Pension peab tõusma ka 2007. a ja sellele järgnevatel aastatel. Sotsiaaldemokraadid nõustuvad täielikult eakate eestkõneleja Sven Pärnaga, kelle sõnul ei tohi pensionitõus sõltuda parajasti valitsuses olijatest, vaid pensionitõus tuleb raiuda seadusesse.
Uue valitsuse lubatav pensionitõus, mis toob igale pensionärile tuleval kevadel 3000 krooni kuus, teeb eakatele loomulikult rõõmu. Lubadusi jaganud valitsusel tuleb aga kiiresti leida rahaallikad ja toetada sotsiaaldemokraatide Riigikogu menetluses olevat pensioniindeksi eelnõu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)