Euroopa Liidu ametnikud varjavad kuritegelikku topeltmaksustamist

Euroopa Komisjon aga nimetab lisatasu abonenttasuks või universaalteenuse tasuks, kuigi mitte ükski EL direktiiv ega Eesti seadus pole seda kehtestanud. Universaalteenuse tasu on tegelikult Eesti Elektroonilise Side Seaduse (EESS) järgi taskukohane kõnetasu ja taskukohane liitumistasu, mitte mingi lisatasu. Igasugune lisatasu, nimetatagu seda abonenttasuks, universaalteenuse tasuks, kuumaksuks või renditasuks, tähendab teenuse topeltmaksustamist ja võib EL direktiivi 2002/22/EÜ alusel olla vaid kõnetasu komponent.

Kuriteo suurusest ettekujutuse saamiseks: telefonifirmadel on Eestis ligikaudu 2,08 miljonit abonenti ning võttes eratarbijate kuumaksuks 6,3 EUR ja äritarbijate kuumaksuks 10 EUR, on keskmine kuumaks 8 EUR. Järelikult saavad firmad seadusevastast hõlptulu 16 miljonit EUR kuus ehk ligi 200 miljonit EUR aastas.

Kuumaksuga rikutakse jämedalt EL õigust ja selle ühetaolist kohaldamist kõikides liikmesriikides ning kõikides võrkudes (elektri-, gaasi-, vee-, soojusvõrk), sest need kõik on universaalteenuse osutajad.

Ametnikud kuritarvitavad oma võimu, valetavad häbematult ja vilistavad EL õigusele. Eriti jõhkralt valetab Euroopa Komisjon varjamaks tegevusetust EL direktiivide järelevalve tagamisel. Ametnike tegevus on vastuolus EL põhiõiguste harta nõuetega pettuse vastu võitlemise (art. 325) ja tarbijakaitse (art. 169) kohta.

Euroopa Parlamendi eelmise petitsioonikomisjoni esimehe M. Libicki teatises parlamendiliikmetele on öeldud, et EK tervise ja tarbijakaitse peadirektoraat tunnistas: kõnealuses küsimuses rikutakse tõenäoliselt direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2002/22/EÜ. Teatises tehakse ettepanek, et parlament võtaks meetmeid tagamaks EL õiguste järgimine. Teatisele lisatud EK kiri sisaldas lausvalesid ja eksitas parlamendi presidenti J. Buzekit, kes volitas mulle teatama, et neil pole midagi lisada Euroopa Komisjoni seisukohtadele, ning ei võtnud midagi ette asja kontrollimiseks. Saatsin talle täiendava kirja, milles selgitasin pettuse olemust. Sellele kirjale hr. J. Buzek ei vastanud.

Pöördusin Euroopa ombudsmani poole palvega aidata see pettus lahendada. Pidin järjekordselt pettuma, sest ombudsman ei lahendanud ühtegi küsimust.

Nüüd pöördusin EP uue presidendi M. Schulzi poole, kes saatis materjalid teistkordselt petitsioonikomisjonile. Sain hiljuti vastuse, millele oli lisatud järjekordne EK lausvaledega kiri. Nüüd oli hakatud eitama tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadi tunnistust direktiivide rikkumise kohta. Samuti vaikitakse maha Eesti Tarbijakaitseameti kiri, mis ütleb, et EESS ei kehtesta mingit kuumaksu.

EK viimane kiri koguni väidab, et Eestis on kõik tarbijad, kes on üldkasutatava telefonivõrgu abonendid, kohustatud maksma igakuist abonenttasu või universaalteenuse tasu. See on väga suur vale, sest sellist seadust küll pole. EK kasutab ammu hukka mõistetud taktikat: vale olgu nii suur ja räige, et seda võetaks tõena. Nii EK eksitaski EP mõlemat presidenti.

EESS §69 ütleb, et universaalteenus tuleb tarbijaile tagada taskukohase hinnaga. See tähendab, et taskukohane olgu ka kõnetasu ja liitumistasu. Universaalteenuse tasu pole mingi eraldi tasu lisaks kõnetasule ja liitumistasule. Seepärast polnud majandusministril mingit õigust kehtestada veel eraisikutele arusaamatu hinnamäär (universaalteenuse tasu) 6,3 EUR, mida telefonifirmad nimetavad kuumaksuks, aga Eesti õiguskantsler võrguühenduse säilitamise tasuks. Siinkohal õiguskantsler valetab, sest vastavalt EESS-ile on võrguühenduse ehitamise ja säilitamise tasu saadud liitumistasuga.

EK teatas oma kirjas, et direktiividega ei kehtestata mingeid hinnapiiranguid ega hinna ülempiire, kuid ei kehtestata ka mingeid topeltmaksustamisi, nagu Eestis on toimunud. See tähendab, et Konkurentsiamet võib muuta kõnetasu ja liitumistasu, mitte aga nõustuda lisatasuga (kuumaksuga).

Ka EP petitsioonikomisjoni käitumine on ebaaus: parlamendile saadetakse teatised, millele on lisatud ainult EK lausvalesid sisaldavad kirjad. Praegu saab EP ühepoolset ja vale teavet. Kuidas saab ta niisuguses olukorras õigesti otsustada? Pean lisama, et viimane petitsioonikomisjoni juht pr E. Mazzoni ei vaevunud EK valesid uurima ega kontrollima mõnda EESS paragrahvi, ning ühines valedega.

Pöördusin Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus avati toimik nr. 22702/14. Kuu aega hiljem aga teatas kohus, et kuna konventsiooni artiklites 34 ja 35 toodud vastuvõetavuse tingimused pole täidetud, lõpetab kohus asjaajamise minuga. Samuti pandi veto edasikaevamisele suurkotta või ühelegi teisele organile. Artiklites 34 ja 35 ei leidnud ma ühtegi tingimust, mida ma poleks täitnud. Minu arvates ainuisikulise otsuse teinud kohtunik K. Turkovic eksib EL õiguse suhtes, vaid soovib seda kuritegu kinni mätsida.

Lõpuks pöördusin EL Üldkohtusse, kes teatas: hagiavalduse esitamisel on nõutav, et hagejat esindaks mõne liikmesriigi advokatuuri liikmeks olev advokaat. Hagiavaldust, millel puudub advokaadi allkiri, ei ole lubatud registreerida. Seepärast ei saa Üldkohus anda minu avaldusele edasist käiku. Nüüd on mul palve Eesti Advokatuuri mõnele advokaadile, et ta aitaks tasuta oma allkirjaga kaasa selle kuriteo lõpetamisele.

VALDUR VAGANE, tehnikadoktor, dotsent, Tallinn

Jaga |