Vanaduspensioni tegelikkus

Jaak Aab,      15. november 2006


Vanaduspensionäridele adekvaatset asendussissetulekut tagava pensionisüsteemi eesmärk on väärtustada pensionisaajate tehtud tööd. Sellest tulenevalt sõltub vanaduspensioni suurus konkreetse inimese tööstaazhist ja tema eest arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse-osast.
Keskmine vanaduspension on 44 pensioniõigusliku staažiaastaga isiku vanaduspension, mille praegune suurus on 3136 krooni. 2007. aasta riigieelarves oleme planeerinud selle kasvamise 3490 kroonini, seega tuleks 11,2-protsendine tõus.
Tööpanuse väärtustamise tõttu suureneb igal inimesel vanaduspension aga erinevalt. 15-aastase staazhi puhul tõuseb pension vähem, kui keskmise vanaduspensioni saajal ehk 44 pensioniõigusliku staazhiaastaga pensionäril. Kellel on tööstaaži rohkem kui 44 aastat, see saab ka suuremat vanaduspensioni, mis pensionitõusu korral suureneb rohkem kui nendel, kellel on vähem tööstaazhi. Sellest järeldub: mida kauem inimene töötab, seda suuremaks läheb tema vanaduspension.
Eesti Pensionäride Liidu aseesimehe Aare Kitsingu poolt Maalehes avaldatud väide, et tegelik keskmine vanaduspension olevat väiksem kui 44 pensioniõigusliku staazhiaastaga pensionäril, on Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt vale. Võib arvata, et hr Kitsing on keskmise vanaduspensioni suuruse leidmiseks liitnud hoopis kõik riiklikud pensionid ja võtnud siis sellest keskmise. See tähendab, et liidetud on kõik rahvapensionid, alates 15-aastase staazhiga vanaduspensionid, ennetähtaegsed pensionid, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, mille saajate asendussissetulek on tunduvalt väiksem kui 44 staaži aastaga vanaduspensioni puhul. See viibki tema arvutustes keskmise vanaduspensioni suuruse nii madalaks ega peegelda Eesti tegelikku olukorda.
Keskmine brutokuupalk 2006. aasta teises kvartalis oli 9531 krooni, netopalk 7755 krooni ja keskmine pension 3136 krooni. Seega pension on 32,8% keskmisest brutopalgast ja 40,3% netopalgast. 2007. aastal oleks netopalk prognoosi järgi 8404 krooni (kui maksuvaba tulu on 2000 krooni, tulumaksumäär 22% ja töötuskindlustusmakse 0,6%). Keskmine pension oleks sellisel juhul 40,5%, mitte 28,3% keskmisest netopalgast, nagu arvutas välja hr Kitsing.
Võrreldes 2004. aastaga tõusis keskmine vanaduspension 2005. aastal 19%, keskmine palk aga 11%. Näitena viimase aja pensionitõusust võib tuua ka vahemiku 2005. aasta 1. aprillist kuni 2006. aasta 1. aprillini – keskmine vanaduspension tõusis siis 676 krooni (2460 kroonilt 3136 kroonini ehk 27,5%).
Võrdlus Euroopa Liidu riikides makstava vanaduspensioni ja brutopalga suhtega pole hr Kitsingi artiklis adekvaatne. Ülejäänud Euroopas maksavad pensionärid tulumaksu täpselt samadel alustel kui töötajad – ei mingit täiendavat maksuvaba raha. Enamikus riikides tasuvad nad pensionist ise ka ravikindlustust. Pensionieas edasi töötavail isikuil aga vähendatakse riiklikku pensioni, meil nii ei tehta.
Mis puutub pensionikassa puudujääkidesse, siis eelmiste valitsuste puhul on seal tõesti rahalisi vahendeid puudu jäänud. Võimulolev valitsus otsustas eelarve ja lisaeelarvega täiendada pensionikassa vahendeid rohkem kui 4,1 miljardi krooniga. Seda tehakse lisaks sotsiaalmaksu vahenditele muude tulude arvelt. Kokku on tänavuse aasta lõpuks pensionikassas viis miljardit krooni, mis võimaldab katta nii eelmisi kui ka tulevasi pensionitõuse. Raha on olemas, vaja on vaid poliitilist tahet pensionäride elujärge parandada.
Süüdistused sotsiaalmaksu alalaekumise ja ülejääkide reservi saatmise kohta põhinevad subjektiivsetel oletustel ega ole tõesed.
Olen nõus hr. Kitsingu väitega, et jätkuv majandusedu ja paranev elujärg on jõudnud vaid valitud seltskonnani. Raha armastab raha, ning vähemkindlustatud inimesed ilma riigi tasakaalustava panuseta seda suurt maitsta ei saa. Seda, kas võimule pääsevad tasakaalustavad või ebavõrdsust suurendavad jõud, otsustab demokraatlikus riigis kõrgeima võimu esindaja – rahvas.
Seega pensionäride käekäik oleneb valimistulemustest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)