Jõhvi julgeb otsustada

Kurtmine pole Jõhvile iseloomulik. Otsime toetust ja investeeringuid valitsuskabinettidest ja eurofondidest, kirjutame projekte, kaasame naaberomavalitsusi, sageli ka piiriüleseid koostööpartnereid Venemaalt ja EL-i riikidest. Oleme olnud küllaltki edukad! Valla eelarve maht on veidi üle 18 miljoni euro - möödunud aasta 12 miljoniga võrreldes.

Meie linnapilti ilmestavad kopad ja kraanad, kaevamine ja ehitus. Sügisel valmivad viadukt ja promenaad, kevadel remondime seltsimaja (tulevast raekoda), suvel rekonstrueerime lasteaedu. Peab ju siinkandis olema midagi erilist, kui Jõhvi hoiab üleriigilises haldussuutlikkuse edetabelis aastaid kindlalt kohta esimese 20 seas, olles konkurentsitult Ida-Virumaa võimekaim omavalitsus.

Jõhvilasi iseloomustab julgus otsustada ja panustada arengusse pikemas perspektiivis. Spordihalli ehitamisel paigaldati õigeaegselt (riskides kriminaalasjaga) täiendavalt põrandaküte ja ehitati välja ventilatsioonisüsteem, mis eelkäijate projektis puudus. Uus lasteaed sai nii uhke, et seda käivad uudistamas delegatsioonid Eestist ja välismaalt. Kontserdimaja kogub kuulsust balletifestivalidega.

Lähiajal algab Jõhvis uue, 21. sajandi õpikeskkonnaga (riigi)gümnaasiumi ehitus. Seal asuvad õppima nii eesti kui ka vene 10.-12. klasside õpilased. Kontserdimaja ja gümnaasiumi vahele on tulemas hotell, veekeskus, jäähall, uus kaubanduskeskus ja ilmselt ka staadion. Tekib terviklik haridus- ja spordilinnak koos valgustatud linnapargiga.

Kõik see ei puuduta ainult jõhvilasi, vaid teenib ka lähinaabreid ja külalisi. Ise tunneme rõõmu, kui naabritel läheb hästi! On ju meilegi tulnud juurde uusi võimalusi seoses Toila ja Mäetaguse SPA-ga, areneva Alutaguse tervisekeskusega Pannjärvel, mäesuusakeskusega Kiviõli tuhamäel, Sillamäe sadamaga, Narva-Jõesuu promenaadiga, Kuremäe kloostriga jne.

Kui põigata korraks poliitmaastikule, siis pilt enam nii roosiline välja ei näe. Keskerakond on valimistel Jõhvis alati välja tulnud oma nimekirjaga, konkureerides valimisliitudega. Kergelt utreerides - võib ette kujutada mängu malelaual, kus ühed mängivad kabe-, teised malereeglite järgi. Hakkab juba tavaks muutuma, et nii mõnigi tuntud poliitik leiab end iga kord uuest valimisliidust, aga mitte koduerakonna nimekirjast. Enamasti on Ida-Virumaa valdades võitnud valimisliitude juhtfiguurid ennast poliitikas õigesti positsioneerinud, kuigi seda tavaliselt ei afišeerita. See säilitab lootuse n-ö katuserahale ka eriti pingutamata. Samuti saavad võitjad komplekteerida oma meeskonna, meelitades üle konkurente ning jagades töökohti, mida väikevaldades napib.

Praktika näitab, et pärast ebaõnnestunud valimisi esineb pettumust, erakonnast lahkumist, liitumist võitjatega. Kaob side sponsoritega ja tegusamate kandidaatidega, kes lahkuvad vallast tööotsingutele jne. Valiku „töökoht või erakonnaliikmelisus" korral valitakse kõhklemata töökoht. Uute liikmete leidmine muutub kaotajatel raskemaks, sest plusspunkte ei too pikk opositsioonis olek ei vallas ega Riigikogus.

Väikelinnades ja valdades kipuvad valimisliitudel olema eelised. Seda näitab ka valimispraktika maakondades. Jõhvis on Keskerakonnal õnnestunud kahtedel valimistel kahe volikogusse valitud liikmega olla kaalukeeleks suurte valimisliitude vahel. Eelolevatel valimistel tahaksime loomulikult oma panust suurendada. Seda enam, et rebimine läheb tihedamaks - Jõhvis tulevad oma nimekirjaga välja ka sotsid; kas koos Demokraatidega või mitte, seda näeme.

KESKMÕTE: Nii mõnigi tuntud poliitik leiab end iga kord uuest valimisliidust, aga mitte koduerakonna nimekirjast.

KAAREL PÜRG, Jõhvi vallavolikogu esimees, Keskerakonna asutajaliige

Jaga |