Õõnes Eesti: eduka pealispinna all on tühi maa

Urmi Reinde,      11. oktoober 2006


Põlevkivi kaevandamist on Põhja-Eestis järk-järgult suurendatud, hävitatud terveid külasid. Tulevikuplaanid on aga tunduvalt avaramad, nii et Sõmeru ja Maidla valdade maakaardilt kadumine on alles tagasihoidlik algus.
Hasso Krull, Sirp 6. oktoober 2006

Sõmeru vald asub Rakvere kõrval, Narva-poolses küljes. On Lääne-Virumaa edukamaid – igasugu näitajad on kiiduväärt. Vallavanem Peep Vassiljev on valimistel maakonna tublimaid hääletoojaid.

Laste hulk sõltub vallavanema pingutusest

Vallarahvas on Vassiljevi tagasi valinud. Ju edeneb inimese elu Sõmeru kandis tõega hästi. Töötuse protsent on peaaegu olematu, sotsiaaltoetuste saajate nimekiri lüheneb üha. Lapsi sünnib kõvasti, iive püsib positiivne – üheksa kuuga sai kirja 37 sündi 28 surma vastu.
"Väga hea pluss," rõhutab Vassiljev.
Justkui oleks ise titerohkuses kuidagi asjaosaline.
Vahest ongi? Vallas on kaks lasteaeda, kaks põhikooli (Uhtnas ja Sõmerul), kaks raamatukogu ning koguni kuus noortetuba (Sõmerul, Näpil, Uhtnas, Roodeväljal, Ubjal, Vaekülas).
Sõmeru põhikooli direktriss Virge Ong kiidab vallavanemat otsesõnu: ilma Vassiljevita oleks ta Virumaalt hoopiski lahkunud – oli hea pakkumine ühte Harjumaa kooli. Kuid Sõmerule ta tuli, sest Vassiljev "rääkis ära". Tuli ja jäi. Sest Vassiljev olla vallavanem, kes saab ilma seletamiseta aru, et põhikool ei ole direktori erakool. Kool on saanud rõõmsa ja särava ilme – veneaegsesse kesta on istutatud suurepärane euro, mis kõik kokku on eesti nägu ja eesti tegu.
Vassiljevil on arvud peas, kui räägib, et "protsentuaalselt on meil vallas noor elanikkond, 24% lapsi, 61% tööealisi, 15% pensionäre".
Kõlab hästi küll.

Kaevandused – kas eksistentsiaalne oht valla elule?

Vallavanem Vassiljev pingutab, et noored pered tuleksid valda elama, et ettevõtteid rajataks just nimelt Sõmerule, et kinnisvaraprojektid muudkui kerkiksid. On keni eramupiirkondi, valmib suuri korruselamuid. Rakvere lähedus annab loomulikult igal sammul tunda.
"Gümnaasiumi meil pole vaja, linn on nii lähedal."
Küsimusele, kas vallarahvas käib enamasti Rakverre tööle, vastab vallajuht: "Nii 50:50. Hommikul on autovool mõlemasuunaline, tullakse ka Rakverest meie ettevõtetesse. Rakvere Lihakombinaat asub ju Sõmeru vallas ja ka Eesti suurim saeveski on siin."

Paraku kõige hea ja ilusa taga kummitab Vassiljevi valda oht, millest avalikkus veel üsna vähe teab. Kuid õige pea, hiljemalt enne parlamendivalimisi hakkab sellest rääkima terve riik. Need on põlevkivikaevandused, mis ähvardavad valla territooriumist suure osa pahupidi pöörata.
Vassiljev näitab murelikult Sõmeru valla kaarti. Neid piirkondi, mida ei ole joonitud punase piirjoonega, jääb õige vähe. Kõige mustema stsenaariumi järgi kaob maa pealt kõik, sest tegemist on pealmaakaevandamisega. Kaevudest kaob aga vesi. Ja Rakverest saab omamoodi piirilinn, enne mida on veel elusloodus, pärast mida aga kuumaastik.

Kas ajalugu kordub?

2007 toob vastuse. 20 aastat möödub fosforiidisõja algusest, millest lahvatasid pöördelised sündmused Eestis, N.Liidus ja terves Ida-Euroopas. 1987 läks ajalukku Virumaa jaoks õnnelikuna, sest polnud üksi ükski maa ja me olime sinuga, Virumaa.

Sotsialismi isu meie maavara vastu sunniti taanduma. Kas suudame seda teha ka kapitalismi pealetungiga? Kas ajalugu kordub?
Annaks jumal, et ta ei korduks farsina!

"No mida ma kutsun inimesi valda elama, kui maa nende kodu alt kaob?" küsib tõsiseks muutunud Vassiljev. Sest täpset vastust kaevetööde aja ja ulatuse kohta veel pole. Veel on lootust, et põlevkivi kaevandamine õnnestub peatada ja aastakümneteks edasi lükata.
Esialgu tuleb kaasata avalikkus. Selles suunas ongi juba üheskoos teiste ohustatud valdade juhtidega samme astutud. Ka valimistel saab sellest Virumaa põhiküsimus. Erakonnad, kel pole teadmist ja kes inimestele midagi konkreetset ei luba, Virumaal pinnale ei jää.

Just sel pühapäeval oli Juhan Aare oma filmiga "10 otsustavat aastat" ETVs jõudnud hetkedeni, mil kogus tuure rahvuslik võitlus Moskva ja Eesti NSV fosforiidikaevandamisplaanide vastu. Tekkis roheline liikumine, korraldati tohutu osavõtjaskonnaga rattaretk "Kuhu lähed, Virumaa?", Alo Mattiisen lõi oma kuulsa laulu "Ei ole üksi ükski maa", ametist kukkus ENSV valitsusjuht Bruno Saul. Lõpuks päädis see kõik sinimustvalge heiskamisega.

Kas nüüd sõltuvad eestlased samamoodi vaid iseendast? Või rohkem rahast? Või sellistest meestest nagu Peep Vassiljev?

Vassiljev & pojad

Perekonnas on Peep Vassiljevil esindatud kaks erakonda. Ta ise on Keskerakonnas, poeg Rannar aga juhib Lääne-Virumaal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna piirkonda ja on ka Rakvere abilinnapea.

"Ma ise olin ka mitu aastat Mõõdukates, siis valisin Keskerakonna,"meenutab Peep Vassiljev.

Miks?
"Eks Toomas Varek nii ilusti kutsus!"
Aga tõsisemalt?
"Eks ongi nii. Tulime Toomasega 1996. aastal ettevõtjatega koos poliitikasse, kohalikel valimistel läks hästi. Varekist sai Rakvere linnapea, minust abilinnapea. Algatasime mitu projekti, mida täna on hea valmina vaadata: korraldasime Rakvere kesklinna arhitektuurikonkursi, planeerisime promenaadi ehituse, alustasime spordihoone projekteerimist, tegime linna liiklusskeemi, müüsime 49% Rakvere Soojuse osalust ja korrastasime prügimajanduse. Turuplatsi pärast pidasime maha terve sõja. Hea on vaadata, et Rakveres ei tekkinud stagnatsiooni – kõik on pidevas arengus."
Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast lahkus Vassiljev põhjusel, et Keskerakond tundus tegusam, jõulisem, ettevõtlikum.
"Oleme Toomasega tegudes suured reformaatorid, aga hingeliselt on meile mõlemale tähtis, et inimesega arvestataks, et inimest ei unustataks. Aga poeg Rannar, jah, aitas panna aluse sotside noorteühendusele. Teine poeg Rainer õpib Tartus kehakultuurimagistrantuuris, temast saab võrkpallitreener."
See saab vahva olema, kui poeg Rannar kandideerib Riigikogusse Lääne-Virumaal sotside nimekirjas, isa Peep aga keskerakondlaste seas.

Rakvere "kuldne ring"

Vassiljev võrdleb Sõmeru valda Tallinna "kuldse ringiga", ja selgitab, et Rahandusministeeriumi silmis on need vallad ühes kaalukategoorias.
"Meie valla eelarve on 46,3 miljonit krooni. Lugesin just, et Rae vald müüs ühe maatüki 206 miljoni eest. Ja mulle üritatakse selgeks teha, et me oleme võrdsed!"
Sõmeru hakkab ehitama uut vallamaja. Korraldati arhitektuurivõistlus ja saadi 3900 elanikuga valla jaoks päris tore hoone, kus on ühendatud vallavalitsuse ja volikogu tööruumid, raamatukogu, klubi, päevakeskus, saal ja kohvik. Kokku 233 ruutmeetrit, maksma läheb 25 miljonit krooni.
Aga Viimsi vald ehitas kooli 200 miljoniga. Nii ei saagi Vassiljev aru, kuidas rahandusametnike jaoks võib Sõmeru Tallinna "kuldse ringi" valdadega võrreldav olla.
Kuid ega Vassiljev palju ei imesta. Juht olla tähendabki probleeme lahendada, elu edasiminekut tagada, kui vaja, suurt hädakella helistada. Selle kõigega Vassiljev tegeleb.

"Esimesed juhikogemused sain EÜE-s (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev). Minu alluvuses on töötanud Raivo Palmaru ja Andrus Ansip. TPI ehituserialal lõpetatud, töötasin ehitusmalevas mitu suve. See oli õnnelik aeg. Sealt see põhi tuligi."

Ennast peab ta isepäiseks ja raskesti alluvaks. Kohustuslik juhiomadus on tema meelest tuleviku hindamise oskus.
"Kui sa täna midagi planeerid, pead ette nägema, mis realiseerub viie aasta pärast. Ja pead jälgima erinevate otsuste mõju ühiskondlikule elule."

Eesti häda ongi Vassiljevi meelest olnud see, et meil on olnud juhte, kes panevad pidevalt puusse ega oska näha tagajärgi.
"Aga saame hakkama! Kui närv ära keerab, elan ennast välja suvekodus Vihula vallas Villandi külas. Mul on 1,5 kilomeetrit kuusehekki. Kui see saab igal sügisel pügatud, on stress maandatud."

Hüvastijätul näitab Vassiljev vallamaja ümbruses tiiki ja selle ümber sätitud maatükki, mille vald on korrastanud jaanitulede ja muude pidude pidamise kohaks.
"Ainult, et see on riigimaa," lisab vallavanem. "Pean aga jälle Kalev Kangurile helistama, et saaks selle tüki munitsipaalomandisse, muidu saadab riik mulle siia mõne kinnisvaraarendaja peale."
Vassiljevi sõnul ta aeg-ajalt võtvat Kangurile kõnesid, et kuidas on ja millal saab.
Seni pole saanud.
Tagasiteel Tallinna kuuleme autoraadiost, et Vassiljevil jääb vähemalt see telefonikõne ära, sest Kangur on eeluurimisele viidud.
Kuid Sõmeru vallarahva pidupidamisplats on endiselt ohus. Eks ole imelik, et kartma peab oma riiki.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)