Kuidas sõita Eestist Euroopasse ja vastupidi

Lennuühendus Eesti ja Euroopa vahel on kesine, kuigi lisandumas on uus lennufirma Ryanair, mis kindlasti aitab kaasa nii lennuhindade konkurentsivõime kui ka Eestile juurdepääsu parandamisel. Aeg näitab, kui suuri muudatusi toovad Estonian Airi uued tuuled. Loodan väga, et järjest enam otselende hakkab Tallinna ühendama teiste Euroopa pealinnadega.

Maanteeühendus päris hea

Maanteeühendus tundub olevat kõige parem. Via Baltica (Tallinna-Varssavi suund) on peaaegu täispikkuses võrdlemisi heas korras. Jäänud on veel mõni kitsaskoht, näiteks Pärnu ümbersõit. Tööd aga käivad ja loodetavasti need jõutakse tähtaegselt lõpetada. Samas ei maksa unustada, et maanteeühendus Euroopaga on suhteliselt aeganõudev, sest kilomeetreid koguneb paari tuhande ligi.

Mereühendus probleemne

Kahjuks pole mereühendus niigi heas seisus kui lennu- ja maanteeühendus. Reisilaevu, mis sõidaksid Eestist otse Saksamaale, Taani, Poola või Inglismaale, esialgu ei ole. Kaubavahetuski võiks meritsi olla tunduvalt tihedam kui praegu. Eestil on küll hea ühendus meie suurimate kaubavahetusriikide  Soome ja Rootsiga, ent see ei korva ühenduste puudumist Kesk-Euroopaga.

Rongid puuduvad

Raudteeühendus Eesti ja Euroopa vahel praegu sisuliselt puudub. Jah,  teoreetiliselt saab küll sõita rongiga Tallinnast Varssavisse või saata sel marsruudil kaupu, kuid reaalselt on see ühendus kasutuskõlbmatu. Pole palju neid, kel on tänapäeval aega veeta rongis kaks ööpäeva.

Seekord pööran rohkem tähelepanu kahele viimasele transpordiviisile, mere- ja raudteeühendusele, täpsemalt - nende kahe ühitamisele ning ühendamisele. Mõlemad on TEN-T ehk üleeuroopalises transpordivõrgustikus käsitletavad transpordiviisid, mille eelistatud projektide hulka kuuluvad ka kaks Eestiga seotud projekti.

Veel kord Rail Baltica'st

Olen varemgi käsitlenud projekti Rail Baltica, mis peab aastaks 2013 võimaldama rongidel liikuda Tallinnast Varssavisse 120-kilomeetrise tunnikiirusega. Viimaste kõneluste järel Euroopa Komisjoni esindajatega ja projekti koordinaatoriga tundub eesmärk olevat reaalne.

Praegu on teostamisel Rail Baltica trassi tasuvusuuring Euroopa standarditele vastava raudtee ehitamiseks. Uuringu tulemused peaksid selguma järgmise aasta esimeses pooles. Uuring annab vastused küsimustele, millist marsruuti mööda uus trass kulgeb ja kui palju ta maksma läheb.

Rail Baltica tasuvusest on palju räägitud. Kõlama on jäänud kahtlused, et kahe erineva laiusega raudteed pole otstarbekas pidada ning põhja-lõuna suunaline kauba- ja reisijatevedu ei ole piisav, et uut, Lääne-Euroopa standardite järgset raudteed ehitada. Tasuvuses kahtlejatel tasuks kindlasti tutvuda nende veoautode arvuga ja kaubakogustega, mis iga päev kulgevad Via Baltica'l! Need  on päris märkimisväärsed.

Hetkel jätan käsitlemata reisijateveo, mis kindlasti annab omapoolse tõhusa panuse Rail Baltica tasuvusse.

Kiirteed merd mööda

Teiseks puudutab Eestit projekt "Motorways of the Sea" ehk merekiirteede projekt, mis näeb ette maanteetranspordi ülekandumist meretransporti. Näiteks, selle asemel, et saata mitu autokoormatäit kaupa mööda maanteid Hamburgi, oleks otstarbekam kasutada mereteed ja lähetada kaup konteineritega meritsi.

Otseselt on Eesti, täpsemalt, Tallinna sadam, seotud kolme sadama ühise projektiga, kuhu kuuluvad ka Aarhuse ja Göteborgi sadam. Projekti "The Baltic Sea Hub and Spokes system" ehk Läänemere Keskuse ja Kodarate süsteem koosneb kahest osast. Esimene osa hõlmab Aarhuse ja Göteborgi sadamaid puudutava kontseptsiooni väljaarendamist: kaks sadamat - üks keskus. Teine osa näeb Tallinna sadamat etteandjasadamana - Balti riikide konteinerveod suunataks Tallinna sadama kaudu. Kui praegu teeb konteinerlaev peatuse igas Balti riigis, siis tulevikus tuuakse konteinerid Tallinna ja jaotatakse siit laiali.

Raudtee on ökonoomne

Siin tulebki väga olulise tegurina mängu Rail Baltica. Selleks et saata kaupu Tallinnast  Riiga, Kaunasesse või Vilniusesse, ei pea laev päevi merel tiirutama; ka ei tuleks maanteid enam koormata raskeveokitega,  vaid saab vedada ökonoomsemalt - mööda raudteed.

Lisaks toetavad mõlemad projektid teineteise tasuvust: mida rohkem ja kiiremini on võimalik kaupu mööda raudteed kohale toimetada, seda otstarbekam on neid vedada ka Tallinna sadamasse.

Tallinna sadama konteinervedude mahu suurendamine aitab kaasa ka ida-lääne suunalisele kaubavahetusele. See aga võimaldab Kesk-Aasia riikide kaupadel mööda Vene standarditele vastavat raudteed jõuda Tallinna ning seal saab need ümber laadida kas laevale või Rail Baltica marsruudil sõitvale rongile.

Juhin ka tähelepanu, et kahe erinevatele standarditele vastava raudtee olemasolu on võimalik kasutada just eelisena, mitte puudusena. See tagab Eesti ühenduse nii Euroopaga  kui ka Kesk-Aasia ja Venemaaga, mis kaubavahetuse puhul on väga oluline.

Küllaltki palju on räägitud, et konteinervedude osakaal on juba praegu suur ja  kasvutrend jätkub. Usun, et mõlemad projektid leiavad toetust ühiskonnas ja asjaosalistes, nagu ka asjaomaste riikide valitsustes.

VILJA SAVISAAR-TOOMAST, Eesti saadik Euroopa Parlamendis

[fototekst]  ALLEGRO: Soomlased ja venelased teevad koos unistuste raudteeliini Helsingi-Viiburi-Moskva. Eestlastele jälle kott pähe tõmmatud...

Jaga |