Kui ühistud lähevad paremaks, siis me pole üksi

AADO LUIK,      29. november 2006


Paari kuu pärast algab korteriühistutes järjekordne aruandluskoosolekute periood, kus peale tehtule hinnangute andmise kavandatakse uusi meetmeid, mis meie kodud hubasemaks, turvalisemaks ja armsamaks muudaksid.

Kindlasti on enamikul meist häid ja võib-olla ka halbu kogemusi korteriühistu töödest ja tegemistest. Alustagem probleemidele vastuste otsimist, toetudes esinduslikule murekogumile, mis on registreeritud Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla päevazhurnaalides tänavu esimesel poolaastal. See oli just aruandluste periood, mille ajal üles kerkinud küsimustega pöörduti ka tarbijakaitsenõuandlasse.

Korteriühistutega seotud pöördumisi oli 324, mis moodustab pöördumiste koguarvust üle 11 protsendi. Liigitasime need üheksa erineva põhjuse järgi (vt joonis 1). Siinkohal tahaks märkida, et see oli üsna keerukas tegevus. Mõne pöördumise põhjust on raske zhurnaalis üles märkida, sest inimene on sattunud olukorda, mille kirjeldamiseks tal kogemus ja sõnavaragi puudub. Samas on paljud teadlikud, kuidas asjad käima peaksid, kuid mis põhjusel nii ei tehta, see jääb ikkagi küsimuseks.

Tarbijakaitsenõuandla on mittetulundusühing, mille kõrgeimaks võimuorganiks on üldkoosolek. Tänavuaastasel üldkoosolekul esines tehnikadoktor Meeme Põldme nii kriitilise sõnavõtuga, et isegi kogenud ajakirjanik, poliitik ja erupolkovnik tahtsid juhatuse kaitseks vahele rääkima hakata. Kriitika oli aga põhjendatud – teadusmees rõhutas vajadust konkreetselt teada saada, miks inimesed pöörduvad nõuandlasse. Kas nad ei saa kusagilt mujalt vajalikku informatsiooni? Kas meedia ei teeni rahvast? Või polegi olemas vajalikku informatsiooni? Või on tegu kellegi kuritahtliku tegevusega? Või pole virtuaalne keskkond tarbijasõbralik? Jne. Põldme soovitas juhatusel just nendes suundades oma tööd tõhustada.

Igal pöördumisel on oma põhjuste ja tagajärgede ahel. Seepärast ei saa väita, et joonisel mõni tähtis valdkond on hoopiski esitamata, vaid see peitub keerukasse põhjuste-tagajärgede seoste ahelasse. Tõese esmapõhjuseni jõudmiseks tuleb iga vastuse puhul, mida küsijale antakse, ikka ja jälle küsida: „Miks ...?"

Jooniselt on näha ka, et kõige rohkem pöördumisi on olnud juhatuse töö kohta. Kõik need pöördumised oleme meie poolt arvatavate põhjuste alusel jaotanud nii nagu jooniselt 2 on näha.

Sellelt jooniselt nähtub, et suur osa ühistuliikmete kaebusi on seotud juhatuseliikmete halva ettevalmistusega korteriühistu juhtimiseks. Kuid samas on märgata ka seaduserikkumiste tunnuseid.
Kaebusi on selle kohta, et juhatused ise määravad ja tõstavad enda palku. Trahvitakse ühistuliikmeid. Valitud uuele juhatusele ei anta dokumente üle (ka revisjonikomisjonile ei näidata dokumente). Remondifirmade valikul eelistatakse ilma konkursita kindlat firmat või igaks juhuks vormistatakse eelistatavast firmast halvemad pakkumised jne.

Võib-olla mõnele need absoluutarvud ei tundugi nii suured, et tasuks probleemi tõstatada. Kui selliseid arvajaid ongi, siis nendele tahaks meenutada, et Austrias läbi viidud uurimise tulemustest selgus: kaebuse esitab alles iga 26. kannatanu. Ja kui tegemist on ikkagi tõsise seaduserikkumisega, kas siis tohib vaikida?

Tänavune statistika õnneks ei sisalda juhtumeid, kus probleeme märgati alles siis, kui ühistu juhatuse esimehe mööbel oli juba teises riigis ja korterisse kolisid uued inimesed või et sadade tuhandete kroonide kadumisest said liikmed teada alles pärast seda, kui majas äkki elekter ära kadus, s.t võlgnevuse tõttu välja lülitati. Kõik see on võimalik olnud.

Seepärast, vaatamata paljude entusiastide tublile ja ennastsalgavale tööle korteriühistute eesotsas, tuleks tegelda ikkagi ka seaduste täiustamisega, et ühistuliikmed saaksid tõhusamalt ja operatiivsemalt sekkuda, kui tunnetatakse üht või teist möödalaskmist juhatuse tegevuses.
Võib-olla on just nüüd, enne uusi aruandluskoosolekuid, õige aeg vaagima hakata, kuidas seadusi järjekordselt täiustada nii, et väärnähtustele üha vähem võimalusi jääks.

On ju tõsiasi, et niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Ja seetõttu ei saa demokraatlikus ühiskonnas ilma erinevate arvamuste avaliku aruteluta üksmeelele jõuda. Seepärast palumegi Kesknädala lugejatel võimaluste piires aktiivselt kaasa lüüa tänases lehes algatatud arutelus. Iga mõtteavaldus on tänuväärt ja just nendest lähtudes tahame hakata kujundama aktsioone, mis soovide täitumise tagaksid.

Esialgu pakume välja kaks probleemi koos võimalike lahendusvariantidega.
Kumba Teie eelistate? Kui kumbki variant ei vääri toetamist, siis palun teatage oma ettepanek. Toimetusse tulnud lahendused jõuavad erinevate valdkondade asjatundjate kätte, kes siis parimad välja valivad.

Esimene probleem. Kas juhatuseliige võib üldkoosolekul esindada ühistuliiget või mitte?

Poolt- ja vastuväiteid on palju. Alates demokraatia tõlgendamisest – liikmel on vabadus valida, kes teda esindab, kuni lubamatuseni lasta juhatusel sekkuda kõrgeima juhtimisorgani – üldkoosoleku – töösse.

Selgitame probleemi teket seaduse järgimise aspektist.
Korteriühistu kui mittetulundusühingu kohta kehtib ka mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühingute seaduse ?22 on sätestanud üldkoosoleku otsused.
Lõikes 4 on kirjas, et liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga tehingu tegemist.
Lõikes 6 on kirjas, et mittetulundusühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.
Käesolevas lõikes nimetatud mittetulundusühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
Inimesele, kes õigusterminitega ei tegele, jääb arusaamatuks, millal on tegemist tehinguga või nõude esitamisega. Arusaamatuks jääb ka see, et kui juhatuse liige ei või hääletada, mis saab siis tema kätte korjatud volitustega – kas need hääled ikkagi loevad või ei? Ja mis saab kvoorumist, kui üldkoosoleku alustamise hetkel oli nõutav kvoorum kohal.
Selles valdkonnas pidevalt esitatavatest küsimustest lähtuvalt tekib küsimus: kas ei oleks korteriühingu liikmel parem järgida vaid korteriühistuseaduse sätteid ja selle ? 10? sisse viia täiustus? Seal on kirjas, et esindajaks üldkoosolekul võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.
Uus sõnastus võiks olla: „Esindajaks võib olla ... teine ühistu liige, kes ei ole juhatuse või muu organi liige, ega tööta korteriühistus töölepingu alusel."

Vastusevariandid küsimusele: Kas toetate formuleeritud muudatusettepanekut? Jah/Ei või omapoolne ettepanek.

Teine probleem on seotud juhatuseliikme volituste maksimaalse ajaga.

Mustvalgetest äärmustest lähtudes võiks iseloomustada probleemi järgmiselt.

Pikaajaline tegevus loob eeldused spetsialiseerumiseks ja kvaliteetsemateks tulemusteks, aga samaaegselt ka võimalused väärtegevuste sooritamiseks ja varjamiseks.
Mittetulundusühingute seaduse ?32 lg 4 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Seega võiks kuritegevuse võimalusi arvestades seadusega piirata järjestikust volituste aega nelja aastaga.

Teisest küljest on tähtis anda kõigile võimalus osaleda oma maja piires juhtimistegevuses (ka sundida oma omandi haldamisega tegelema). Eriti tähtis võib mõnele noorele olla võimalus saada esimene projektijuhtimise kogemus ühistus ühe aastaplaani võetud ürituse algusest lõpuni iseseisva läbiviimisega. Ka nii on võimalik edukaid ettevõtjaid kasvatada. Juhtimisalasel tiirlemisel oma maja piires on muidki häid põhjusi.

Seega küsimus: kas toetate juhatuse liikmele nelja-aastase järjestikuse volituste ülempiiri kehtestamist ? Vastusevariandid: Jah/Ei (või omapoolne ettepanek).

Ilmselt tuleks Jah-vastuste puhul korteriühistuseadusse sisse viia uus paragrahv, sest erinevused teiste mittetulundusühingute juhtimisega on olulised.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)